Belgia. 5. päev

No news….
:)
Boooooring, tean, peab leppima tavajututeemadega.

Õnneks üks jubaolemasolev laps lõbustab täiega. Näiteks telekast on just tulnud Red Bulli reklaam. Mari küsib: „Mida see red bull annab?”
Mia: „Piima!’
:)
„Ja mida piimast saab?”. „Piimast saab – jogurtit”
Nii et nõudke hästivarustatud kauplustest Red Bulli tooteid :)

Kui väike kamandaja ütleb, et lähme liivakasti, siis sinna tuleb ka minna. Kiikuma, siis kiikuma.. Vastuvaidlematult. Kõige karmim käsk on aga „Lähme Mia tuppa!”. Sellest lihtsalt ei pääse. Seal keedetakse kohvi, tehakse arstlik läbivaatus, ehitatakse klotsimaja, loetakse läbi Annabellade moeajakiri, käiakse telgis, mängitakse pallidega jne. Leidsin sealt vahva isside unejuturaamatu, Kivirähu jt noorte isside juttudega. Seda mul aga lugeda ei lasta, kästakse käest ära panna, ilmselt arvatakse, et siis tuleb magama ka minna :)

Kui Mari telekavaatamise kõrvale triikimise võtab, toob muidugi Mia ka oma triikimiseasjad välja. Aega ei või ju niisama tühja-tähja peale raisata. Tööd on palju, tööd on palju…


Mari viis mu autoga täna jälle SHAPE’i võimlemissaali, briti mariinide circuit training’ule. Veits teistmoodi, kui kevadel. Siis oli 30 sek harjutust ja 30 sek jooksu lihtsalt vaheldumisi. Nüüd tehti kolmesed tiimid, üks jooksis saalis 8-kujulist otsa, teine tegi samal ajal matil ettekirjutatud jõuharjutust, kolmas ühte kergemat harjutust. Niimoodi 10 erinevat matiharjutust läbi, siis väike paus ja uuesti. Teisel korral kahe ringi jooksuga, nii et kõhulihased ja biitsepsid-triitsepsid värisesid matilolijal :)
Ega ma kohe täpselt skeemile pihta ei saanud, irw. Treeneril oli selline kerge agulicockney mix sõjaväeslängiga, kajav saal peale selle. Kablutasin muudkui kaheksaid joosta ja ootan vahetamise märguandena vilet, no nagu eelmisel korral :) Tiimikaaslane, kergelt pükniline noorsand, oli juba näost lilla matil pumpamisest, kui vilelootuse kaotanuna vahetusse tulin :)))
Jäime seetõttu teistest tiimidest veits maha, aga edasine tuline andmine tõstis meid ikka viimastest kohtadest kõrgemale. Jajah, väike võistlusmoment oli ka, 10se ringi ärateinud tiimid kogunesid saali teise otsa venitama ja lõdvestama. Samas väga silme eest mustaks ei tohtinud ka punnitada, siis oli oht 8-jooksmise ajal saali keskel teistega kokku põrgata, irw. See oli üldse omamoodi katsumus, et sealt hooga läbi lennata, ikkagi 24 tiimi.
Igatahes laupäeval ilmselt nööpidega särki ei maksa selga panna, triitseps ei anna niipalju järele, et ülemisi kinni panna. Ja kõhulihastele ei taha mõeldagi :) Rando segas õhtul karmi gin-tonicu, no et siis on pea haige, ei pane lihasevalu tähelegi :))
Pilti seekord ei tehtud, need on balletisammud mu kevadisest circuit-trainingu soojendusest.






Tagasi tulin Rando rattaga, mille ta sel õhtul SHAPE’i jättis, kui kerge tõbi kallale karas. Seisis seal ühes lahtises garaažis. No muidugi on SHAPE turvaline koht :) Kus siis veel.
Tegin väikese lõdvestava tiiru.
Siin ta siis on – vasakul NATO, paremal rahulik Belgia. Ei, SHAPE on tegelikult ka väga mõnus, ilus, puhas küla. Minu mälestuste vene sõjaväelinnakutega võrreldes … no nagu 2 topeltmusta ööd ja ilus päikseline keskpäev.






Puhkus, täiega.
Lõõgastav.
Ristis sõnadega.
Mõnus.








Kodu juures, peaaegu kohe teisel pool teed on pisike palvemaja. Nagu setu tsässon, aga veel pisem. Isegi sisse ei mahu, sees on ainult püha Theresa kuju ja mõned lilled.













Kodus teeb papaboi Aare uhke lennu välisukse juurde. See on tema jaoks nii kõva pingutus, et tagasi otsustab ta hästi rahulikult jalutada.