Hommikusöögiks võrratud värsked croissantid ja võrratum cappuccino. Isegi täitsa no matter, et sooja putru ei pakutud.Kõik kortsus asjad jälle kotti kokku ja 100 m raudteejaama. Kuidagi hästi kodune ja tuttav tunne on seal olla. Kas mõnest filmist?
Rongisõit pehme nagu ikka Euroopas, aga tasuta lisana tunnelid ja siis . . . ühel pool meeletud kaljud ning teisel pool sinine meri, jahid, kaatrid . . .
20 minutit sõitu ja Monte Carlo. Raudteejaamas räägin postiga ja palun takso saata. Tuleb umbes 15 minuti pärast. Niikaua imetlen vaadet. Ja autosid, mis on nirumad kui Tallinnas. Muidugi ma ei arva, et celebrity’d esmaspäeva hommikul raudteejaama ette oma bugattisid ja rollse demoma tulevad. Aga siin neid on. Kindlasti. Lehes ju kogu aeg, et see või teine kuulsus peidab end maksude eest Monacosse. Ja mäekülgedel rippuvad villad räägivad, kuhu nende ülejääv raha läheb.
5 minti taksosõitu (njah, jala oleks vist enne jõudnud) ja Monte Carlo Bay Resort. Terve kompleks, tervel poolsaarekesel. Kirjeldamatu. Hing jääb kinni. Isegi see ei sega, et hetkel pole päikest.
No kõrvupimestavalt ilus on.
Sellises luksuses pole enne elanud. No ok, tuba on super, sisutus ja kõik …
Aga vaated. Mulle on sattunud parem kui teistel - nurgatuba, ühest küljest vaade merele ...
teisest mägedele ja linnale
Ei, tuba ka ikka äge, king size voodi, suur vannituba aknaga tuppa, igavene lahmakas LCD telekas.
No ei tea kellel seda aega vaadata : )
Suur rõdu lahedate pehmete diivanitega.
Kolmandas suunas on vaade selline. Ei tea, kui kõrge see küngas on, aga igatahes tipp vasakus ülanurgas on pilve sees.
Konverents ... algas lõunaga. Terrassil. Buffet. Söö ja mõnule.
Ja siis täiskõhuga plenaaristungile. Unelema.Seltskond on hästi mehine.
Einoh, huvitav ikka on. Teema ju nagu silmauk rusika all – Retail IT. Ürituse slogan on lahe:
„Perfection consists not in doing extraordinary things but
in doing ordinary things extraordinary well”
Gurud on kohal. Parima mulje jättis Amazon.com-i mees.
Paljudest asjadest räägitakse, mis meilgi mõttes või teoksil. Meie ‚loputuskasti’ idee siiski täitsa olematu. Kas oleme omadega puhta puus või vastupidi kõigist ees. . .
Üks alternatiivsessioon on Nirvana-nimelises saalis. Näeb välja nagu tallinna äärelinna keskkooli klassiruum. Mis sorti nirvaana sellisest küll saaks? No ega kogu ehitis arhitektuurilises ega kujunduslikus mõttes just kirkaim kriit karbis pole. Loodus ja kliima teevad asjast asja. Jah, igasugu mõnusad võimalused ka – jõusaalid, igasugu ihuharimise teenused, basseinid ja veel ilmselt palju asju, mida ei oska veel kahtlustadagi.
Programm on tihe. Linna vaatamiseks ja mõningaseks soppamiseks peab homme ühe loengu näpistama. Ohver on juba välja valitud :)
Kella 5st algavad OneToOne sessioonid. Hästi intensiivne värk. Pool tundi enda poolt väljavalitud firma esindajaga ja nii 4 korda järjest. Peab valvas olema, et endale ajupesu mitte lasta teha ja pigistada välja info, millest kasu ka oleks.
Olen vist hirmus konformist võõrkeelses suhtlemises. Lähen partneri tasemega kaasa :(
Panen tähele, et mida parem on vastase keel, seda paremini tuleb ka mul välja. Ja kui ta veel vaba, lõbus ja lahe on, seda vingem olen ka ise. Puukeelse hollandlasega olen ka ise hädas, elementaarsed mõisted kaovad ära nagu mutiauku.
1945 saab tööpäev läbi. Veerand tundi jääb riiete triikimiseks, casual välimuse tekitamiseks.
Terrassil cocktail reception. Nojah, mõne jaoks on especially relaxed casual ikkagi lips ja must ülikond ... Olen selgelt kõige heledam vares oma valge linasega . Aga see on nende mure, minul on hea olla. Ja tuju läheb aina paremaks. Eriti kui saab veel suurepärase õhtusöögi. Ja ühes lauas Amazoni vennaga, kes on ikka tõeline pärl-jutuvestja. Isegi see ei häiri, et nii palju oma firmast räägib ja kiidab. Aga teeb seda vaimukalt ja hästi. Ja krt, on ikka väärt firma ka :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar