Maandume Oslo lennuväljal. Udune, vihmane, külm ja kõle. Hall maad ja mets ümberringi. Nojah, ega ma ei oodanudki, et lennuväli Norra ilusaim paik oleks. Selleks tuleks ikka veidi vaeva näha ja näiteks autoga fjordidemaa ikka korralikult ära avastada.
3 tundi uue lennu ootamist business lounge’is. Vilets vein, aga imehea lõhe, järsku norra lõhe?
Ühel hetkel ilmub tabloole Nizza lendude juurde 1640 asemele teade New Time 2240. Jõuan juba masenduda ja veiniga end turgutada, kui teatatakse siiski, et sorri, Pariis hilineb, Nizza omad pugegu lennukisse. Valehäire. Nagu Patika bussijaamas… No läks sassi…
Lennukis hullumoodi sülelapsi, mingi norra beebide invasioon Prantsuse Rivierasse. Ja nad kõik otsustasid lennukis kakada…
ega ma ei nurise, aga nii need asjad olid :)
Nuriseda ei ole mõtet jah, sest ….
mäed… Heliseva muusika vaated…
Lennuk oli 8 km kõrgusel, aga vahepeal oli tunne nagu lendaks mägede vahel. Jaajaaa, ma tean, et Alpides ei ole nii kõrgeid tippe :P
Ja siis Vahemeri… tiir selle kohal, sest mägede poolt tulles ei saa ju maanduda.Lennuväli sellisel merreehitatud poolsaarel. Napikas, et pihta sai.
Tunne oli küll, et nüüd paneb rattad pläraki vette. No väga viimasel hetkel tekkis mingi kivihunnik lennuki alla. Nojah, siis ikka betoon ka. Aga ettepoole piiludes tormas jälle vesi meeletu hooga vastu.
Riietekott ei olnudki Tokiosse lennanud. Aga riided olid vaatamata uhkele kotile (aitäh, Kissu) külmad ja niisked ja kortsus :(
Taksojuht ootas minunimelise sildiga, armas reisibüroo oli kõige eest hoolitsenud.
Hotellisõit mööda rannaserva – kõrval meri, inimesed ujuvad. Jube soe. Palmid. Njaaa, suht paradiis ikka.
Pisike hispaaniat emakeelena tarbiv taksojuht oli kindel et ikka norrakas olen. Estonia ega estonian ei öelnud talle mitte midagi, küllap pidas mingiks norra mägikülaks. Kui talle paar eurot jootraha andsin, läks nii lahkeks, et lubas mu hommikul hotellist raudteejaama ka viia. Justjust, hiljem vaatasin, et see vahemaa on umbes 100m.
Hotell, lihtne, aga talutav. Õnneks on konditsioneer, muidu hakkaksin öösel kõrbeliiva ja kaamleid unes nägema.
Tasuta wifi. Saab uurida rongiaegu ja imetleda ette homset montecarlobay resorti.
Lühikesed riided selga ja mere äärde paterdama. Esimese asjana muidugi jalgupidi kohe soolvette. Soe, selge see. Võiks ujumagi minna, aga dušid ei tööta öösel ja Maltareisist on meeles, et krdi tark tegu on soola mahaajamine. Mõned siiski käisid vees ka.
Magamistoolid magavad. Ja sedasi kilomeetrite kaupa. Kiviklibul.
Selsamasel lamamistoolil istudes näeb täisöine ja täiskuine Vahemeri umbes säärane välja
Rannapromenaad on ulläge, võrratu ja pikk kaar ümber lahe, inimesed kõnnivad, rullivad, rattatavad või lihtsalt on. Mõned sõidavad kõrval autoga. Ja öösel head pilti teha ma ei oska. Vahin niisama, naudin ja pean meeles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar