Konverents hakkab lollilt vara – kell 8,
Vähese magamise järel kiire hommikusöök, mingil põhjusel rohkem -jook (vist sai ikka vähe joodud öösel),
rongi peale ja taas messihalli.
Näitusesaalis sai tehnoloogiaga tutvuda, loengud hakkasid lõpuks väsitama. Liiga palju informatsiooni lühikese aja sees.
RFID-ist kujuneb kindlasti kõva sõna, aga praegu kohe rapsima ei ole mõtet hakata. Eriti meiesugusel firmal. Eriti, kui on veel probleeme metallpurkidel olevate märkide lugemisega, isegi vedelikku sisaldavate asjade puhul ei pruugi hunniku keskel olevaid märke välja lugeda. Ja mõte on asjal siis, kui KÕIK kaubad on RFID’iga, mitte nii et osa siiski vöötkoodilipikutega.
Nii et teeme veel veidi kodutööd.
Ja uute süsteemide tegemisel sätime sisse vähemalt valmisoleku RFID-i maailma jaoks.
Aga siin nad siis nüüd on – RFID’id:
väikesed raadiosaatjad koos antenniga,
Kunagi on aeg, kus enam vöötkoode ei näe. Üldse ei pruugi midagi näha, sest kleeps on kuskil vahel peidus ja kiirgab raadiosagedusel infot välja.
Rongiga, sorri, U-bahniga tagasi. Jeee, nüüd siis on triikraud tuppa toodud. Mis ma taga enam…
Panen tähele, kui kiiresti tekivad inimesel harjumused. Järjekindlalt marsin pika koridori lõppu nagu monaco hotellis, sirutan käe ja … ja siis tulen kaks 3 toaust tagasi…
Õhtul Mardiga Düsseldorfi vanalinna seiklema.
Hispaania tänavakohvikus võtan arvesse ettekandjatädi soovitust kindlasti proovida tema kodukandi Galiitsia õlut.
Ei olnud paha.
Kohvik oli lõbusalt sumisev, elava jalakäijaliiklusega tänaval. Õlle kõrvale sai suurepäraseid tagliatellesid lõhega. Mart eelistas teravamat õhtusööki: mõõkkala ja punane vein.
Peale seda näib mulle raekoja torn kõver olevat. Ausalt öeldes praegu pildilgi.
Mart seisab siin ja ei usu.
Aga ma vaatan praegu veel teist pilti, teise nurga alt ja ikka on kõver…
Apppii, kas see õlu on mu jäädavalt imelikuks teinud?
Mari juhtis täna tähelepanu asjalolule, et Nizza linna serval poleks ma saanud kuidagi sellist obiNIZZA pilti teha. Ega mitte kuskil Nizzas.
Nujah, muidugi. Nii prantsuse kui inglise keeles on ju Nice, kuskilt itaaliast oleks kindlasti leidnud mõne suunaviida Nizza poole.
Muna õpetab kana … Või kukke.
Preemiaks Marile selle eest ilus roosa plastmassist aiapäkapikk sinna aeda :))
Umbes 40 cm kõrge.
neljapäev, 7. september 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar