Belgia. 13. päev

Täna Brüsselissesõidu plaan. IKEA ja ehk ka üks külaskäik.
Vot selline trenn :)

***

Nonii, tänase hommiku lugu selline, et Mia pani mu garaaži kinni. Läksin autosse asju panema, tagasi ei saa - Mia ukse lukku pannud. Ulla pesi pead, ei kuulnud midagi, Mia püüdis mu juhiste järgi võtit keerata, aga ei õnnestunud eriti. Hüüdis Ullat appi, et uks lahti, uks lahti! Ulla arvas, et vannitoa uksest jutt :)
No välja ma ikka lõpuks sain :)

***

Brüsselisse. Sinna otsemat, kuid aeglasemat teed pidi. Brüsseli ringtee serva 50 km ja umbes 50 minutit kulub ka, tee viib läbi linnakeste, mis kõvasti kiirust alla tõmbab.
IKEA .. no nagu ikka, hiigelsuur ja palju asju :)
Näiteks selline asi. Mis see küll olla võiks? Müüdav? Ja superpoosidega?


Mia väsib tatsutamisest ära, lähen autost vankrit tooma. Sai ju kramplikult meelde jäetud, et auto on kõige alumisel korrusel B-rivis. Kammin terve B läbi, autot pole. Üldse tundub asi kuidagi võõras olevat. Nõiutud elu? Siis näen, et peale punase B rivi on kaugel eemal postide küljes ka rohelised A, B, ... F. Aga sealgi B rivi ilma meie autota. Nojah, veel ümber nurkade, nurkade ja nurkade ning tulevad ka kollased tähed. Ja B. Ja auto. Ja käru.
Maailm on jälle õigetpidi.
Orienteeruja...

Mia joonistab. Sellist tüüpi asja peaks talle kojugi ostma. Otsustame miskipärast siiski ühe puidust riiuli kasuks, kuhu ta oma mänguasjahunnikud laduda saab.

Ühe kastekannu valib ka välja, kuid kassas ilmneb et koodilipik puudu, ei viitsi enam kilomeetreid tagasi joosta, jääb ostmata.




Söögitoas sööme ülinämmasid karlssoni lihapalle pohlamoosiga. Rootsi lipuke ka ühte sisse pistetud.
Mia läheb pärast mängulavale mängima, Ulla ka sinna, mina viin nõud ära. Kui tagasi tulen, tahan võtta mahajäänud Mia käru, aga üks tädi hakkab minuga prantsuse keeles vadistama. Naeratan kohtlaselt ja püüan tänada, et valvas meie käru. Tädi seletab veel energilisemalt. Nojah.. see oli tema lapse käru. Täna on ikka imeline päev. Tuleb välja et siin maailmas on veel üks selline käru,täpselt selline, sama värvi, isegi samasugune must väike reisikott nagu Ullal ripub käepideme küljes ...einoh... terribly sorribly muidugi

Näitan tädile meie Mia käru, temal ka nüüd naljakas. Lehvitab pärast järgi ja naeratab, aga vaevalt temagi mõistab, kuidas see kloonimistrikk mul õnnestus.

***

Meil on Mia vana käru ka kaasas ja meie laelamp ja veel üks Kertule mõeldud kast. Püüame need Brüsselis bussi peale sokutada. Et need Eestisse rändaks. Meist nad sinna garaaaži jäid. Kui peale mahuvad, siis -- Krissu, ole valvel, sulle helistatakse ja ilmselt pead kuskile neile järele minema. Kaia paneb kenasti sildid külge. Pea meeles, 3 asja! (et ei küsi hiljem 'krt, kus hokilitter jäi?!)

Margo korraldab seal kerget grilliõhtut.

Söed ei võta hästi vedu, lehtede laialipuhumise riist, mille otstarbest ma pole kunagi täpselt aru saanud, omandab nüüd täiesti kasuliku funktsiooni. Soovitan kasutada ka kuumaõhupuhurit, mis liha vähemalt soojaks teeks. Või veel parem - vahvellokitange, tulevad kenad triibulised.


Mial on lõbus, veab teisi ringrajale kiiremaid ringe tegema ja kallistab poissi, kellel Hunt nimeks.

***

Õhtul tulekust pea poole kiiremini mööda kiirteed tagasi. Aga muidugi ruttu Monsi, haiglasse, noort peret vaatama. Kõik kena ja korras. Poiss on kõva unekott, hästi rahulik. Ja vanemad on ka roosad ja rõõmsad. Söövad ja magavad. Ilmselt imetlevad ülejäänud aja väikest selli, näiteks telekapulti pole siiani veel vaja läinud :)
Mia vaatab särasilmil oma vennat. No homme proovin ikka fotoka ka autost kaasa võtta :P
Jalad on tüübil jube suured, esimesed mõmmikutega papud on juba väikesed :)
Ja neil on isegi kumminipsud talla all. Jajah. Selles eas lapsed on muidugi kõvad jooksjad ja libisejad.