reede, 13. oktoober 2006

Belgia. 19. päev

R13. Imeline hommik. Päike tõuseb, udu vajub.
Heinamaa. Paljad jalad külmetavad kastese rohu sees, aga ... kuratlikult ilus on.

Tuleb veel imeilusam päev. Kindlasti.
On suvi ja sügis ühekorraga.
Kuigi värve on praegu veel vähevõitu. Eestis kindlasti rohkem.





Mia teeb trenni. Tundub issi eeskuju olevat.
Kõigepealt üksi, erivahenditega

ja









siis minuga koos rattatrenn :)


Jah, lõpuks on see päev, kus 'arstlik konsiilium' loeb Mia köhad ja nohud piisavalt ärapõetuiks ning lubatab rattaga sõitma.
Mia kaifib seda täiega. Loeb üle kõik mööduvad lehmad, hobused, traktorid ja tädid. Et mul väga igav ei oleks, patsutab ja kõdistab. Iga pöörde juures küsib 'kus me nüüd lähme?' Asi peab kontrolli all olema.
Teeme 8-kilomeetrise ringi mööda mööda Casteau külatänavaid.



Viin Mia koju ja sõidan veel alla, lõunasse. Sinnakanti minnes on ikka väikeseks probleemiks üle kiirteede, raudtee ja Canal du Centre'i saamine. Otsi kohta kus sa saad.. Obourg'i juures on see asi mõnusalt vantsillaga lahendatud - korraga üle kõigi kolme. Just nagu minu jaoks tehtud.

Leian ka selle, mida ammu otsinud. Metsa, kuhu võib vabalt sisse sõita, kus on mõnusad rajad ja isegi kena järv. Kahjuks on selle avastanud ka teised inimesed. Ja ehitanud maailmajõledad mökkid sinna. No okkkkei, Tallinna lennuvälja taga Suur-Sõjamäel leiab ehk veel natukese jubedamaid.

Järve poole on igaüks püstitanud putkaga stiililt hästi sobivad, kuid eluohtlikud ujumissillad. Brrrrrr





Ega me siin ainult puhka, tantsi ja löö trummi. Tööd tuleb ikka ka teha ja lobi ning koikukoht välja teenida.

Kes õmbleb kardinaid...




... kes pügab muru.

Ohh, siin majas ei saa ju midagi teha ilma kontrolli ja järelevaatajata :)
Õnneks vead parandatakse ise ära. (btw, Mia muruniiduk teeb suuremat lärmi kui see, mis mul kasutada on)



Rando saab peale ülipingelist nädalat täna varem koju.
Sööme pidusööki - neli tundi keenud keelt.
Ei jõua kohe ära kiita. Oleks pidanud hommikul vara kohe kiitma hakkama, oleks praeguseks poole peale jõudnud.
Ja joome suurest veinivalikust kahte parimat marki ;)



Venna on rahulik ja tubli nagu alati.
Täna siis avalikustati Mari blogis nimi, mis minagi siis enam.
Võtame selle koha siis uuesti:
Remi Rasmus Randveer on rahulik ja tubli nagu alati.
Tegelikult oli haigla paberitel juba esimesel päeval pool nime kirjas. Kord on selline, et nimi peab inimesel kohe olema.
Seal paberil on ka mingid salapärased koodid MUTi ja TITe kohta :)))



Mia on täna natuke kõhklev.
Õhtul kurdab Randole: "Tahan kiisukommi. ... Vist"

Ja päeval tundub mulle, et ta ei oska hästi väljendada tunnet 'ma ei tea, mida ma tahan'. Lihtsalt kiiresti vahelduvad variandid 'tahan küll rattaga sõitma' ja 'Mia ei taha rattaga sõitma'.
Tahtmine jääb ikka peale ja lõbu on laialt. Ilmselt oli lihtsalt kahtlus, kas ma saan hakkama :)

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Loodus on sealkandis niiii kena, et ma vist hakkaks juba ainuüksi vaate ja ümbruse pärast rattaga ringe tegema. Ei pea ju kohe trenni tgema. Võib, aga ei pea. (a la "kas koerad võivad nälja ajal kive sööma hakata")

Tegelikult on mul sinu üle iss väga hea meel - et sa resursse sihtotstarbekohaselt kasutad. Turts. Maakeeli, et sa viitsid kondimootoril nii palju ringi kablutada.
Väike pettumus on muidugi see tagasitulek, eks. Siin saad sama koormuse kakumäel 30x sama teeäärset ringi tehes. Oi irw.

Rene ütles ...

Tead, Kissu, ma oskan sellest kakumäe nõiaringist välja rabeleda küll :P

Aga rattaga ringi sõita soovitan siin küll. Nujah, kui tulete, siis ehk nii suvine ei ole, aga ... pole olemas halba ilma, on nirud riided.
Kindlasti on siin vahva tiirutada mööda külateid, kui majad kõik jõuluehteis. Ehhhh .. niuks tuleb juba praegu peale : ) Tahaks ka sellisel ajal siin olla