Belgia. 9. päev

Mari saab hommikul ilmaasjata varajase tõusu ja linnasõidu – õpetaja on haige ja tunnid jäävad ära.Sõidame SHAPE’i. Käime housing’us, kus Mari saab odava alkoholi ostmise oktoobrikuu paberid. Vahva mulje kindlasti ametnikul, kui selline kõhukas neid toomas käib, irw.ID uuendamise saba on liiga pikk, seal ei viitsi seista. Kuigi Maril oleks vaja uus aadress sinna sättida. Belgia riik tahab teada kus elajad elavad. Muidu ei saa ka postkontorist posti saata ega kätte saada ja muud jamad ka. Meie Eesti on selles mõttes ikka väga liberaalne. RIS (Rationed Items Store) on täna kinni, inventuur. Jääb mu kodune Campari varu täiendamata. Esialgu vähemasti.Mari ostab bensukast autosse tulekustuti. Turvalisem tunne, muidugi, aga ka see värk, et SHAPE’i väravas on hakatud kontrollima. Ja kui ei ole, saab ticketi, mis mingil moel rahakotile mõjub.Ulla ja Mari käivad SHAPE’i lasteaias koti järel, mis Mial sinna ununes:



Aga selle pildi nimi on „Misse linnu tegi akna peale?” Igatahes otsib Mia pärast õues tükk aega paberit ja tahab akna puhtaks pühkida. Kuna ei ulata, delegeerib selle töö mulle. Ja siis paber prügikasti. Muuseas, tal kipub kõikide kastide nimi olema ‚prügikast’. Ka selle kirstu, mis tema voodi otsas ja kus mänguasjad sees. Ja tal on üks konn, mida ta miskipärast mitte konnaks vaid vennaks kutsub. Nii et kui ta kunagi juhtub ütlema, et „panin venna prügikasti”, ei maksa veel paanikasse sattuda. Aga igaks juhuks võiks asjalugu kontrollida ikka :)

Rattaga sõidan täna Roeulx’i välja. Ei olnudki niiväga kaugel, aga täna ilm ka hästi vagane.Järjekordne pisilinnake järjekordselt hiiglasliku kirikuga. Linnas on mainimisväärne turismiobjekt – uhke loss koos veel uhkema aiaga. Sinna siiski ei pääse, sest:

Oma peegelpilt jäädvustatud, piilun siiski väravavõre vahelt lossihoovi. Tundub väga suur ja väga roosa. Sõidan ümber lossiaia umbes 3kildise ringi, kohati on aed küllalt lagunenud, aga siiski ei tihka minna krattima. Kuigi paistab, et lossi taga on eriti änksa aed veesilmadega.




Rämpskujusid selles linnakeses ei leidnud. Raekoja ees oli vaid üks sõna otseses mõttes näotu tädi. Keda parasjagu pesti vist.

Tagasi tulin ringiga suure kanali äärest. Kohe Roeulx’i külje all on Strepy-Thieu’ praamilift, seesama, kus käisin kevadel. Pildil heinamaa taga see must kast on liftiruum.73 meetrit on kanalite veetasemete vahe ja lift tõstab kuni 1350 tonniseid praame. Olin rattaga nüüd päris üleval, allasõit selge rõõm – päris lühikese ajaga kadus see 73m kõrgustevahe, sile asfalt, kiirus kiskus 60 kanti. See-eest hiljem Obourg'i kandis tuli see vahe jälle üles tagasi ronida :P

Olen nüüd kodus olnud Monsi ümbruse jumbokaardi ülemise parema nurga risti-põiki läbi sõitnud, tuleb hakata uusi alasid vallutama.Teiste ratturitega ei saa kuidagi ühele lainele, kui hüüan salut!, tuleb vastuseks viisakas bonjour! Kui katsetan bonjouriga, hüütakse tingimata salut! Ilmselt mingi reegel :)

Mariga parafraseerisime ükspäev sellise salmi:‚See on täitsa kindel värk, ütleks lausa reegel –kui sa šeibis soppamas, on kõrvalkassas neeger!’

Täna oleks mu isa saanud 75 aastaseks. Mõnevõrra vahva oleks ehk olnud, kui täna oleks üks poiss sündinud. Aga see ei ole tegelikult üldse tähtis, hea on, kui ikka sünnib ja kõik ok on.

Randol pikad ja rasked päevad tööl. VIP’id tulemas ja tal sunnitud vabapäevad ees.Toon ta õhtul autoga töölt, selleks kulub täpselt 10 minutit. CSI reklaamipausiga saab hakkama :)Hommikul viin ära ka, kui tagasi tulen, avastan, et mul pole ühtegi maja võtit. Nurisen vaikselt akna taga, seest kostab: ‚vot nüüd istud niikaua akna all, kuni inimesed ärkavad!’. Irw.