Hommik rahulik nagu ikka :)Kuigi sedakorda siis ilma Mari ja Randota. Õhtust haiglasseminekut sai mitu korda harjutatud. See piltki esimesest korrast, esmaspäevast. Siis kui nad tunni pärast jälle kõpsti kodus. Äkksünnitajaid olla nii palju, et Marisugune „aega-küll-selle-kiire-asjaga” löödi halastamatult tagasi :)
Kolmapäeva õhtul kell 10 nad ikkagi haiglasse võeti. Kell 12 Mari helistas ja ütles, et enne hommikut ei hakka midagi juhtuma.
***
Hommikune pudrukeetmine. Kaerahelvestest. Raudselt. Suvel Kakumaal tegin korra rukkihelbeputru, mulle endale hirmsasti maitseb. Mia ajas esimese lusikatäie kohe suust välja ja küsis „mis SEE on?”
***
Mobiilioperaatorid klõpsatavad siin suvaliselt ümber. Vaatasin EMT’ist järgi – roaminguhinnad samad kõigi jaoks, nii et vahet pole. See vist on, et mõned siiski näitavad Eestist tulevate kõnede numbreid, mõned mitte. Täna hommikul võtsin ühe nähtamatu numbriga kõne vastu, mine ju tea, järsku haiglast… Naise hääl küsis karmilt, et kas teil majas raamatupidaja ka on. Ütlesin, et selles majas küll mitte, on üks personalijuht ja üks kaheaastane üldjuht, rohkem mitte kedagi.
***
Mia õuerõõmud:
Kiikumine
Kasetüvede vahel ronimine
Autoga mäest allakihutamine
Ilm ei olegi nii külm, aga Mial ikkagi veel kerge tõbi sees, sellepärast ka sellised vatid.
***
Vahelduseks teen täna hoopis jooksutrenni. Ei olnud just ülearu mõnus. Ma üldse ei armasta kõval pinnal joosta, siin on asfaltteed lisaks veel kõva kumerusega, vihmavee pärast. Nii maailmanaba ma ka ei ole, et keset teed jookseksin, servas on aga tunne, nagu üks jalg oleks paar senti pikemaks veninud. Ja kohe asfaldi servas on kõrge rohi igasuguse sodiga. Igatsen metsateid ja orienteerumist.
***
No ja nüüd siis see, mida on tükk aega oodatud.
Täna, 5. oktoobril 2006
kell 13.45 Kesk-Euroopa aja järgi
sündis Mariliisil ja Randol poeg.
54 cm pikk ja 3890g raske
Sünnihindeks sai 10 palli 10st.
Mariga kõik ok.
***
SHAPE'i bigbandi- rockbandi- ja džässbandimees Simmo viis meid haiglasse.
Õnnelik isa oli meil juba koridoris vastas.
Mari veidi nõrgake, aga hästi hästi õnnelik ja rahul.
Private room on pisike, aga asjalik, eraldi kambriga väiksele jõmmile ja duširuumiga vanematele. SHAPE'i kontakttädi käis ja lubas Randole sebida ööseks oma voodi, kuigi Rando oli nõus lausa tugitoolis magama.
Toas on telekas, njah, eesti kanaleid vist küll mitte. Pakkusin küll, et tassime taldriku mõneks päevaks siia.Aga aknast on ilus vaade.Mammult Randolt saime täpsed selgitused, kuidas kõik käis ;)
Mariale pakkus venna ka mõningast huvi, aga kuna teda väntsutama ei lubatud, siis oli hea meel emme-issi üle,
Aga venna ise muudkui magas ja magas...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar