Viimase päeva hommikul tundsin end kaunis tõbiselt – nina kinni, köha. Päeva peale läks siiski pilt heledamaks. Õhtupoolikul isegi nii heaks, et sai Mariga traditsiooniks kujunev retk ära tehtud – viimasel päeval kahekesi jalgratastega üks mõnus tiir. Käepäraste vahenditega – kummikinda tükiga, sai Mari ratta kumm ära parandatud. Eelmisel aastal avastasime väga põneva surnuaia, seekord ilusa lossi keset sügisest parki. Meeleolu tõstsid ka neli eeslit, üks imeilus tumepruun hobune ja seitse kena maja.
Õhtul farewell-party. Mõnus juustu-sibula-majoneesikattega lihapraad ja muidugi vein – sedakorda eriti eksklusiivne bordoo, mmmm ….
Ilus ja mõnus puhkus oli, elamusterohke ka.
Aitäh teile, kallikesed, jälle vastu võtmast ja hoolitsemast.
Meenutuseks veel mõned pildid.
See tore nelik, pisematel küll näod peidus, kuid sama rõõmsad näod neilgi enamasti.
Pisike maratonihuviline.
Eksootika - bussisõit...Ja se armas pilt on nüüd Maril ka arvuti ekraanitaustaks.
2 kommentaari:
Tead, täna on lilled longu vajunud. Siiani seisid, nagu sõdurid, pea uhkelt püsti.
Naljakas, kuidas kolm nädalat võivad nii kiirelt minna. Igatahes me loodame, et te kevadel ka ikka ennast veel siiapoole sätite.
ohh, juba kolm nädalat..
aga ma olen kogu aeg mõelnud, et väga tahaks veel ikka sinna
Postita kommentaar