Maganud ka. Meie kõik, kes sügavamalt, kes pinnapealsemalt.
Vaatamata meeleheitlikele enesepetmiskatsetele tundub siiski, et mingi viirus on minu sees. Eks me veel vaatame, kes tugevam on. Ma ei saa leppida sellega, et aasta otsa nämmutatud jooksumõte mingi pisilase pärast kannatada saab. 8 päeva on veel aega.
Peeglist vaatab ka üpris võõras nägu vastu. Võib olla on asi ka mitu päeva ajamata habemes. Puhkus vist.
Siinsesse rohelusse hakkab sügis tasapisi värve joonistama:
Maubeuge, Prantsusmaa. Põrnikatega loomaaias.
Armas väike loomaaed keset linna. Loomariigi tähtsamad tegelased kõik kenasti näha ja peaaegu et käega katsuda. Jumalal on huumorimeelt olnud. Nii öeldakse küll nokkloomast rääkides, aga kõige naljakam on ikkagi inimene. Vähemalt kaamlite ja jõehobude arvates:
Inimesed olid suuremad ja väiksemad, tiigrid olid närvilised, kaelkirjakud uudishimulikud ja okassead olid lihtsalt sead. Vombatid ei jooksnud kaheksaid vaid limpsisid rahulikult soola.
Hiljem sai veel Decathloni poest läbi karatud. Kuna accuweatheri ennustus näitas järgmiseks pühapäevaks Amsterdami vaid 10 kraadi sooja, tuli üks pikkade varruktaega jooksusärk osta.
1 kommentaar:
Loomaaed on selline "MUST GO" koht lastega peredele. Lisaks sellele, et see on lihtsalt arendav ja huvitav, ei ole seal võimalik ükskõikseks ja pahatujuliseks jääda... Hästi vahvad pildid :)
Sügis on selline aastaaeg, mis mulle kunagi meeldinud ei ole. See, mis kunstnike jaoks on 'kuldne ilu' on minu jaoks 'kulne hääbumine' - loodus kaob ja hävib silme all... Ja nüüd, ja nüüd - ei tea kas vanusest või millestki muust tingituna, on mulle eriliselt meeldima hakanud vihmased sügisilmad. See on midagi, mis on pöördvõrdelises seoses õue temperatuuriga - lihtsalt soe on olla igalpool - kontor on inimesi täis, sest väljas on ju nõme olla; poes on kõik nagu õed-vennad (a la 'sul oli ka väljas jube külm, eks') , lapsed püsivad õhtu otsa toas ja parasjagu külje all; ja siis teeb mees kaminasse tule ja pakub klaasike veini... Oi, kui armas aeg on sügis :)
Postita kommentaar