Olen trennid nihutanud hommikusele ajale. Kaunis nüri lugu, organism pole selliste veidrustega harjunud. Maratonistart on aga 10.30. Jama on veel see ka, et siin on igal hommikul väga tihe udu. Ja teed on kitsad ning autod tulesid siin päeval ei põleta, isegi udus mitte. Neile piisab ilmselt nähtavusest 5 m ja vähem.
Järjekordne udupilt ka. Veidi kirkam versioon sellest on eelmisest aastast.
Täna tegin suure ümber-SHAPE'i ringi teistpidi, nii et see 3-kildine 'nõmme mägi' oli kohe alguses ja allasuunas. Vist on kergem, sest aega kulus 4 minutit vähem.
Suureks nimetan jah, kuigi see on ainult veerand maratonist. Minu jaoks on ta pikk. Mida lähemale järgmine pühapäev tuleb, seda vähem ma seda maratoni läbimist ette kujutan. Selle suve pikim ponnistus, triatloni olümpiadistants, oli alla vaid 2:40, nüüd läheb üle 4 tunni kindlasti.
Ilmselt tuleb lihtsalt rahulikult tiksuda ja mõelda, et iga kilomeeter viib lõpule lähemale. Ja ühel hetkel peaks tekkima mõte, et üle poole on läbi, tagasi ei tasu minna.
Eile olid lapsehoidmisharjutused sel ajal, kui Mari sai new look'i.
Ämblikud punuvad siin võrke pisikestest pärlikeedest. Ilmselt püüavad pärlkanade püüdmiseks.
neljapäev, 11. oktoober 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar