Kalamajamaja

Kalamajamajakoosolek, kus täievolilise saadikuna käisin, läks üllatavalt hästi. Vimma kiskuvad tegelased leppisid pidulikult ära, nii fassaadi, katusealuse kui keldri osas saavutati üldmajalikud kokkulepped. Suur rahu maa peal :)
Si vis pacem, para bellum ... ja sõda tuleb veel, ilmtingimata. Aga nüüd juba igasugu ametnikega ja kooskõlastajatega ja kinnitajatega ja ei tea kellega veel. Loodetavasti parabellumiteta :)



Kui juba sealkandis, siis ...

sündis paariline sellele pildile. Koduigatsuse tekitamiseks mõnele, muidugi :) Üks ajutine külalisKrissu vudib ehk juba täna-homme siiapoole?

Ja mõned veel:

Kevad

Sedaviisi kaob siinmail talv musta auku. Ja midagi kruvib ennast selle asemele














Kena kevade algust!

Linnud karjuvad ka juba hommikuti akna taga




Meie kodu terroriseeriva metsvindi pilt on küll eelmisest aastast, sel aastal pole veel kellelegi pihta saanud.

Ja need palli peale väänatud pildid on veel vanemast ajast.

Must ja valge

Must ja valge, hää ja paha, tipp ja põhi, aus ja alatu, sügav ja labane, õnn ja häving ... natuke liiga palju teravaid kontraste ja vähe pooltoone minu jaoks kahe tunni sisse topitud.
Kahte oskarit ja ämbriga muid suuri auhindu muidugi igale filmile ei anta.
R'n'b fännidele soovitan väga soojalt. Ja Beyoncé on hea. Ja ilus. Nagu arvata oligi.
Dreamgirls ühesõnaga. Ühe ameerika sõnaga. Käisin Katiga vaatamas, talle väga meeldis, hea koolivaheajatäide. Mulle pakkusid äratundmisrõõmu Diana Ross (Beyoncé) ja The Supremes, Jackson Five koos pisikese kargleva Michaeliga. Filmis küll teiste nimede all, aga küllap nad tegijatel mõttes olid.
Meie superstaariks ronijad tuleks vägisi seda filmi ja Jennifer Hudsonit, American Idol'i finalisti, vaatama lohistada. Ehk kaob ära isu lolli mängida ja kasatshokki keerutada. Btw, Hudson teeb filmis selgelt vingemad laulud ja kõvema rolli, kui Beyoncé.

Aga see mu tass siin ei ole ei pooltäis ega pooltühi. Lihtsalt täiesti kohvitu.

Talve lõpp

... näeb Kakumäe muulilt välja seesugune


Võrdluseks üks kevade lõpp

Äär keskele

... on tuntud korvpallikombinatsioon.
Sedapuhku kombineeris äärelinnainime end pealinnasüdamesse.
Üle pika aja.
Lihtsalt, nagunii oli asja, ilus ilm ja fotokas juhtus ka kaasas olema.

Igatahes on linn ikka kenasti müüri sisse pakitud,


akendest paistavad ikka samad kenad tornid,


tuule- ega tuumakütusele pole veel üle mindud,


ja a 1404 valminud raekojale on mõned majad juurde ehitatud.

Einoh ...

postimees.ee uudised:

09:18 Purjus mees jäi liikuva rongi vagunite vahele
09:05 Koolipoiss jäi jalgupidi auto rataste alla
08:54 Briti meedikutel on laibanappus

Värise, Belgia, me tuleme taas

Piletid bukitud, aprillipühade ajal oleme nädalakese jälle seal.
Eelmine kord olime ilusa õitsemisaja jaoks natuke liiga vara (märtsi lõpp - aprilli algus), kas sel korral siis liiga hilja? No kui seal juba praegu kirsid täies õies ja Rando eile õhtul muru niitis...

Igatahes tahaks sel aastal ikkagi Hollandisse Keukenhofi ka jõuda.
Prantsusmaasõit, täpsemalt Normandia dessant koos kohaliku "võitlejaga" on nagunii plaanis :)

Auto on nüüd lapsi ääreni täis, tuleb siis kohapael üks juurde rentida. Mari, uurid maad, eks.
Hehh, talvepuhkuseks nimetatakse seda mul :)

Shefali Roychowdhury pilt Keukenhofist. Ehk saan kunagi ka endatehtuid siia riputada.

Mängisin tulega

Suitsuga, kui täpsem olla.
Keegi aitab neile piltidele nimed panna?
Natuke kõlab ehk kokku hiljutise sotsiaalreklaamikampaaniaga "Suitsetamine teeb naised koledaks"? :)

Reisiisu üledoos

Kissud tagasi tulnud, muljed kuulatud, reisiisu üliannus saadud.
Vahvad indoneesia varbavaheplätud ka.

Nohuse ja köhasena nagu olen, tahaks siit külmast talvest kohe kuskile soojale maale.

Veebruaritraavide kokkuvõtte võib ilmselt juba ära teha. Sellisena nagunii sel kuul enam trenni ei tee igaks juhuks. Eelmisest neljapäevast paus sees kuni tervenemiseni.
Veebruaris läbitud 127 kilomeetrit, neist 100 joostes, 18 suuskadel ja 9 ujudes. Kokku 18 trennipäeva, 16 trennitundi. Suusatatud sai häbematult vähe, Harku ring on väga kehvas korras. Sel nädalavahetusel oli mõte sõita Aegviitu, aga enesetunne ei lubanud.

---

Kertult õhtu nali:
tuleb kempsust välja, vaatab kõigile kulm kortsus otsa ja küsib:
"kesse naeratas siin?!"

---

"Aga sinu kukepildid, kas need ka plahvatasid?" küsis Väikevend üsna salvava häälega. "Muidugi mitte," vastas Karlsson ning osutas papitükile, mis oli kapi kõrval seina külge naelutatud. Tõsi jah, papitüki alumises nurgas oli küll kukk, pisike punane kukk. Muidu oli papitükk tühi.
"Selle pildi nimi on "Väga üksildane kukk", ütles Karlsson.

Minu kommentaar: ausõna, õues oli tohutu parv vareseid, mis vääris pildistamist..

Kissude eri jätkub

Tegelikult ei suurt midagi uut. Mis ongi ilmselt hästi, sest kõik on järelikult korras.
Lapsed teevad peale eelmises jutus loetletud tööde ka tsirkust. Nalja saab.
Kõik saame hästi läbi, ainult Brandy solvus Kertu peale, kui Kertu ütles, et tal on oranžid juuksed. Peni vaatas üle õla mulle otsa maailma õnnetu näoga ja kui ma raputasin pead, et ei ole, ei ole oranžid, tormas mind kallistama.

Mina olin Krissu autos täitsa blond. Seisan bensukas (jajah, diislikas) ja otsin ja otsin ja otsin nuppu, millega kütusepaagi korgi kaant avada. Isegi pakiruumi vaatasin. No nii piinlik, teised juba selja taga, mine või kaebama. Mingis meeltesegaduses läksin siiski näpuga seda korgi luuki toksima. Nojah ...

Praegu sajab laia lund, tulge aga tagasi suusatama, aitab soolases merevees ligunemisest.

10857 kilomeetrit

Kissude eri.

Nii mitu kilomeetrit on jah Kakumaa ja Balimaa vahel linnulennult, kui GoogleEarthi uskuda.
Muud vahet suurt pole, meil ehk nati rohkem lund, seal veidi enam palme.
Siin on Lottet vaatavad natuke tatised lapsed, seal mõnusad kokteilid, mida kaelani vees limpsida ;) Vist. Ega me ju väga täpselt ei tea. Hea kui peaaegu käskivas kõneviisis kommentaaregi sealt saabub :)

Käisin hommikul suusatamas, lumi on Harku suusarajal kalasabamustriliseks jääks muutunud, suusad nutsid kõva häälega. Enne uut lumesadu ei raatsi enam minna. Hiiul on kunstlund peale veetud, seal mõnusam.
Igatahes käisin pärast Trummis duši all, tõin ära Lotte dvd (otsides läbi kõikvõimalikud seadmed ja mittelottenimelised karbid), tegin esikus poriseid jälgi ja imestasin kirjakandja üliosavuse üle. Eile läks nii kiireks, ei jõudnudki kirjakasti juurde, tänaseks oli sinna sisse mingi imelise nõiduse läbi pakitud Ekspress oma lisadega, neli päevalehte, igaüks kahe lisaga, mitu kirja, kaks ajakirja ja tubli kimp valimisreklaame.

Üks teie maja prügikastilt saabuv onkel tõmbas ennast juba õhku täis, kui nägi mind suusatamast tulemas ja suuski maja ees olevasse autosse panemas. Aga lasi end visinaga jälle tühjaks, kui nägi, et lähen võti näpu otsas trepi poole. Natuke kahju, järsku läks haukus nüüd kodus oma naise peale selle maandamata viha välja.

Siia sobib üks sädelev naabritejutt Polaarkarult koos kommidega.

Lapsed on pestud-...-kammitud, ärge muretsege. Kati saab söögitegemise ja puudelõhkumisega hästi hakkama. Kertu hooleks on nõudepesu, tolmuimu ja loomade talitamine.
Õhtune magamajäämine käib nagu mister Beani karul - nipsti ja pea lontis.
Kertul käib vahel hirmus emmeissi-igatsus peal, aga sellest saab üle, kui meelitada ta mõnda põrsatempu tegema.

Kuulge, kas sealilmas algas ka täna öösel uus aasta? Või on see ainult hiina omapära? Igatahes siga pidi valitsemise enda kätte võtma. Võtsin selle peale jälle Orwelli Animal Farm'i ette. Jajah, seal on need 7 käsku käsulaual Four legs good two legs bad, mis kõigepealt said mõningad täiendused, nagu näiteks 6. No animal shall kill any other animal. -- (without cause).
Ja siis ühel päeval: Benjamin read out to her what was written on the wall. There was nothing there now except a single Commandment: "ALL ANIMALS ARE EQUAL BUT SOME ANIMALS ARE MORE EQUAL THAN OTHERS."
Nii et tulge ikka valimisteks tagasi ja ärme laseme sigu möllama :)

Bali ...

Ehh, kahjuks mitte ise. Krissu ja Meelis on seal. Indoneesias. Bali saarel. Miljonäridena (1 indoneesia ruupia on tuhandik eesti krooni.)Ootame kannatamatult postitusi Krissu blogisse, aga seal vist internetiga keerulisevõitu. Telefonikõne on aga 48 krooni minut...
Seda oleme juba teada saanud, et +32 kraadi on meist ainult 17 tunni lennusõidu kaugusel :))

Igatahes on meil nüüd lapsed. Kaks nädalat, kaks last. Neli lapsnädalat seega.
Tore seegi.

Käisin Kertul lasteaias järel. Kasvataja tuleb rõõmsalt: "Ahaaa, Kertule järele, jah? Ah teie oletegi Uku, jah?"
No selge. Tuleb ikka hoolikamalt kuulata lapsi. Seleta nüüd, et hoopis Qq ja miks :)

Poest võtan riiulist kaerahelbeid. Näitan Kertule, et Kati kaerahelbed. Kaubamärk selline, Kati Kaerahelbed. Kertu tormab koju tulles ühe pakiga kohe üles Kati juurde, tuleb aga varsti kurvalt alla: "Kati ei tahtnudki neid..."

Kertu laulab pool tundi ühte sama laulu. Varsti märkan, et minulgi "...neli ratast all. Mul on neeeli ratast allll..."

Kati võtab ahjust lihapallid, vaatab neid pikalt ja küsib: "Qq, ütle, kas need on meile või koertele?"
Tegelikult ei ole asi minu kokaoskustes. Vist. Lihtsalt ükskord nad pistsid Jimmyle koolitusele kaasapanemiseks mõeldud soolata lihapallid nahka.


Krissu, käin, käin usinasti kirjakasti tühjendamas. Kuule, kas teil käib kummalgi oma Päevaleht?? Ja endal nii pisike, sõna otseses mõttes KIRJA KAST.
Toatemperatuur ei ole alla nulli langenud :)
kontrollisin. Ja signa nuppude mõistatuse lahendasin ka küllalt kähku, pasun jõudis õues ainult ühe prääksu teha... Nüüd tean, et iga klahvivajutust tuleb teha kõvasti, aeglaselt ja nii, et piiks käiks.
***
Eelmise nädala naljasaated olid laskesuusatamise ülekanded. Ader: "Sportlane haarab publikult trikoloori ja sõidab võiduka finishi poole.." (tegemist oli Rootsi lipuga). Kaljuveer: ".. ja võrdselt lähenevad nad finishiruudustikule!" (jajah, lumel... ruudustik...). Ader: "30 sportlast läheneb korraga lasketiirule, ees seisab põnev duell..."
Uba võib rahus puhata. Mantel on päritud.

Tokio, NYC, ...

• Soe sake ja silme all valmiv sushi (sobis hästi kokku kohekohe läbisaava Fandorini-looga) Tokios


• pauerit täis uus rock, DJ-de poolt ülescratchitud eelmise sajandi keskpaik ja põnevad kokteilid New York City's,


• mannekeenid ja haute couture Milanos,


• vein, vein vein, plaadilt deep house kena neiu ja viiuli saatel, päris prantslaste tehtud soft rock ja muidugi kabaree Pariisis,


• viski, tee, sigar ja sibul (riho) Londonis

ja seda mitte 80 päeva jooksul nagu Phileas Fogg, vaid ühes õhtus ...
Nojah, ühe ilusa maja viies eri ruumis küll, aga siiski. Ühe firma peoõhtu, kus püütud igale maitsele midagi anda. Mulle maitses peaaegu kõik. Sigar ja kabaree jätsid vaid külmaks. Parim elamus vist Ewert Sundja bändist.

Kui järgmisel hommikul ärkad aga Kakumaal ja silme ees on selline psühhedeelne pilt...
... võtab kõhedaks küll. Alles siis meenub, et peol sai käidud autoga ja see nägemus ei ole mitte ohtrast alkoholist tulnud.

Rännak jätkub

See rännak jätkub usinasti. Jaanuaris läbitud 217 kilomeetrit, neist 105 joostes, 78 rulluiskudel, 15 rattal, 13 suuskadel ja 6 ujudes. Kokku 26 trennipäeva, 20 trennitundi. Huvitav jaanuar, sai +11 kraadiga higistatud rulluiskudel ja -11ga suuskadel.

Ja nimi sai ka kirja pandud.

Varustus täienes rulluiskudega (tänud Ullale, kes oli usin ja loosiõnnelik 'Tallinn liigub' sarjas),

heade suusakinnaste ja Camelbak Viper jooginõuga (aitäh, mu kullakesed!). Kaamliküür testitud, väga mugav seljas, hoiab külma ilmaga joogi mõnusalt sooja küll, küllap siis ka kuumal ajal jaheda.

Vihterpalu

Kaks päeva Vihterpalu mõisas.
Üritus kaunis keeruline, pingeline, kohati ebameeldivgi, lõppes siiski tulemusega, mida oli vaja.

Aga mõis on äge. Üpris eksklusiivne puhkekeskus. Kenasti ja tundub, et õigete materjalidega korda seatud hooned. On ka tennise- ja golfiväljakud, vibud ja nooled, helikopteri maandumisplats, 46 valvekaamerat territooriumil :)
Juhataja, üpris 'hoolitsetud poiss', näitas meile maja ja rääkis laheda soome aktsendiga mis ja kuidas.

No et

• see üks vähestest Engeli projekteeritud hoonetest Eestis (tean suurt Stenbocki maja ja pisikest vanalinna Muusikamaja Uuel tänaval, aga midagi on kindlasti veel. Soomes vist kuulsaim on Toomkirik Senativäljakul)
  




• viimase seal elanud von Rammidest on venelased kunagi revolvriga maha tapnud, arvatav taparelv on maa seest nüüd üles leitud ja vitriini imetlemiseks pandud



• seesama von nüüd kummitab igavusest, aga sellest võib külalistele rääkida alles viimasel päeval. See tarkus tuli peale seda, kui härra juhataja ühtede "japaanlastega pidi pool ööd kaakaot juoma ja neid ära rahustama"


• von Rammide järeltulijad leidsid 90.-te alul, et loss näeb nii hull välja, et nemad küll seda taastama ei hakka ja kinkisid selle Eesti riigile


• mingid norra ärimehed ostsid selle siis oksjonil ära, said arhiivist korraks originaalplaanid, tahtsid nendega koju sõita, kuna nii suuri pabereid ei õnnestunud sel ajal siin kuskil paljundada ... aga lõpetasid kõigi plaanide ja Estonia laevaga mere põhjas.


• mõisa ostnud soomlased taastasid kõik inimeste juttude ja piltide põhjal


• tammeparketid on suurepärases korras tänu venelastele, kes kohutavalt armastavad linoleumi, millega nad kõik põrandad üle tõmbasid
  


• taastamise ajal oldi kahe tule vahel - ühel pool pääsetamet, kes nõudis betoontreppe, kui maja hotellina kasutatakse ja teisel pool muinsuskaitse, kes ütles, et see ei lähe mitte. Üks treppidest õnnestus siiski säilitada algsel kujul. Teinegi näeb päris hea välja, kuigi sisse pidi betooni valama.


• mõisas kasvatatakse külaliste nuumamiseks põrssaid, lambaid ja herefordi veiseid. Esimese ohvri pea on uhkelt seina peale sätitud.
  Jahimehi käib seal vist usinalt, linnutopiseid seinaääred täis. Meiegi sõime pardipraadi, see olnud siiski kodupardist tehtud
  



• imeilusat heledat suurt saali kasutatakse õgimiseks, aga ka klassika ja džässikontsertideks. Meie jõime, vabandust, nautisime seal esimesel õhtul kuut väga erinevat veini meile korraldatud degustatsioonil. Minu lemmik oli valge La Motte Sauvignon Blanc Lõuna-Aafrikast. Ega teised ka kehvad olnud: Argentiina Pascual Toso Sauvignon Blanc, Prantsusmaa Louis Latour Chablis, Tšiili Errazuris Carmenere, Lõuna-Aafrika Kleine Parys Pinotage ja Hispaania Navarra piirkonna Chivite Gran Feudo Reserva



• hotellitoad on uhked, alumisel korrusel kenade võlvkaartega, ülemisel kahekihilised

Ülemisel korrusel olid radikad seinas, alumisel haapsalu 'marmorist' põranda all vesiküte.
Saun ja osa külalistube on eraldi majas.

Öösel oli karm külm, tagasisõidu ajaks keeras aga sulale ja tuisule. Paldiski maanteel oli üks pisike sõiduauto peletanud kaks suurt veokit tee äärde küliti. Tõsi, ta ise oli ka võsas, aga ratastel. Uljas omanik istus katusel ja rääkis telefoniga.

Soomes

Orkaan läks õnneks päev varem mööda, Soome lahele ta vist õieti ei jõudnudki. Sinnapoole sõitsime vanakese 'Vana Tallinnaga', tagasi aga uue Galaxy'ga. Ootasin midagi ootamatut, aga tegelikult on ta minu arust Romantika kloon.
Soomes käisime vahtimas ladude tööd.
Valios metsik robottehnika. Nii piimast joodavate ja söödavate asjade tegemine kui väljastuseks komplekteerimine oli täisautomaatne. Pilti ei lubatud teha. Telefoniga kõnelemise ajal sai siiski vist valele nupule vajutatud ;) Sellistesse piimakarva nahkadesse pidime end suruma. Vaevaliselt. Eriti kui mõni endale habemekatte pähe sättis. Kummiga lõua alt kinni :)
Puhtusenõue muidugi äärmuse piiril. Pesime end nii puhtaks kui saime, ka kellad ja sõrmused pidi taskusse pistma enne pesemist.

TUKOs hääljuhtimisega komplekteerimine. Juba tuttav, kuid siiski muljetavaldav. Tööl ka 15 eestlast ja igat karva tegelasi mujaltki maailmast. Kes kõik muuseas suhtlevad komplekteerimist juhtiva tarkvaraga oma emakeeles: kuulevad kõrvaklappidest käsklusi kuhu minna ja annavad mikrofoni kinnitusi, et on õiges kohas ja et panevad konteinerisse õige koguse kaupa. Keeleanalüsaator õpib nende häälitsemised selgeks ja siis hiljem süntesaator räägib.
Huvitav kaalukaupade komplekteerimise liin. Meenus meie E., kes end juba tükk aega kaalujälgijaks nimetab -- tal töölaual elektrooniline kaal, mille juhtimiseks programmi kirjutab.
Tuleb välja, et lõunaeestlased ikka tõesti soome keelest mitte muhvigi aru ei saa. Kui laos räägiti varasto'st, levis arvamus, et ju seal ikka ka varastamine probleemiks on :)

See mu läbipaistva ekraaniga läpa, no näiteks hea ju reisil olles hiilida, mis ekraani taga toimub ;)

Targemat uut päeva, nädalat, kuud, aastat!

... jah, väga palju uusi asju tuli korraga. Kakumaa kodutänaval sõbralike naabrite seltsis, aga metsikus lahingumüras ja -suitsus. Koerad imestasid, šampus voolas, püksid ligunesid servapidi lörtsis, inimesed naeratasid.

Ja uued naabrid kutsusid kõiki vastvalminud maja ka seestpoolt vaatama. Järgmisel pühapäeval. Vaesekesed.

Nõiduslik öö igatahes, kodutänav on ootamatult kõver, mõned mehed kahe peaga ja naabrite pauka hoopis ilma peata. Meie majake tundub õnneks ühes tükis olevat.


Imeline oli ka üks skaiplik kahtepidikaamerdatud Masnuy st. Jean - Kakumaa kogupereõhtu.

Pildialbum

Õue vaadates on tunne, et peaks vist homme muru pügama. Jõulukuul on see kasvanud igatahes jõudsamalt kui juulis.

Pikkade pühade ajal ei olnud masinal targemat teha kui pildikogu kokku pakkida. Selliseks suviseks pakiks. Suur pilt ise siin (7.6 mega)

Abiks soft: AndreaMosaic

Kaldapääsukesed lõunas

Valgekraelised pääsukesed Kalda tänavalt jõuluhääd viimas ja soovimas lõunaosariikide ühistujuhtidele, Maksimarketi ja vastavatud Maksiköögi inimestele.
Meeletu söögiisu tekkis küll, jah, isegi toidu kokkukeeramist oma silmaga nähes.

Kiiruga sai kõhutäitmiseks tagasiteel valitud Kärevere teemaja. Palun, kui keegi vähegi saab, ärge püüdke sedasama teha. Sinna ukse kõrvale tuleks panna sarnane silt nagu praegu on igal suitsupakil.

---

TK aknast paistis uue kaubamaja seinal meeletu reklaamplakat tühjade riidepuudega ja üheainsa mõttetu sõnaga "Jõulupuule". Alaleütlev kääne. Oleks siis vähemasti saav kääne...

---

tänase trenni kummituslugu oli
"i wish u a reggae christmas
i wish u a reggae christmas
i wish u a reggae christmas
and a reggae nu year..."

ei pääse jõuludest ei mina metsas, ei maanteel
ega ka nemad jamaical...

Mõnusat küünlaaega

Lehm läks lakka ehale
ja kana läks kassile mehele,
härg ajas nurgas torupilli
vasikas tantsis varbad villi.

Lehm ajas selga uue kleidi
mära mokki värvis veidi,
kalkun rüüpas kanget viina
kukk jõi kruusist hapupiima.

Peni pennil parti paitas
sälg aga siga sauna aitas,
peremees jagas leivakontsu
terve tall lõi tulist tantsu.

Taevas naeris vintis kuu
kui kits tõi koju kuusepuu,
lammas laulis mää ja mää
küll see jõuluaeg on hää.

Jüütimaal

Taanis tarkust taga ajamas - uurime ühte asjalikku tarkvara selle tegijate juures ja käime vaatamas, kuidas värk päriselus toimib.

Jüütimaa (Jylland) on Taani mandriosa, siiamaani taanikäigud piirdunud vaid saarepealse Kopenhaageniga. Jüüti murrak pidi taani kirjakeelest kaugemal olema kui rootsi keel. Taanis on käibel oma kroon, aga eurod kõlbavad ka igal pool.
Taani on saanud meilt oma lipu - Dannebrog olevat neile taevast alla kukkunud 1219. aastal Tallinna lähedal sõdides.
Meie jällegist oleme saanud neilt oma kolmelõvivapi. Taani kuningas ise lubas, ausõna.

---

Vastikult töine reis. Käimata jäi Nordjyllandi kunstimuuseumis ja loomaias ja Hans Christian Anderseni paikades ja ... no tegelikult ei näinudki muud, kui parasjagu auto- või kontoriaknast nägi. Niuks.

Lendame neljakesi läbi Kopenhaageni Aalborgi -- neljapäeva hommikul kella neljast üles, RS ja MM musta-õismäelt kokku korjata ja vurrdi lennujaama. AV tuleb teisest suunast.
Olen kuulekalt valmistunud uuteks nõueteks - otsinud minigrip-kilekoti ja hästi pisikese hambapastatuubi ning habemegeeli.
AV põrgatatakse tollimeeste juurest tagasi ja tal tuleb minna check-in'ist kilekotti küsima. Siis hakkab tal kahju hambapastast- on 20 g võrra liiga suur, salongi võtta ei lubata ja ta otsustab oma koti ikkagi pagasisse anda ... koos Kopenhagenist edasisõidu ja Tallinnasse tagasisõidu piletitega :)
Õnneks tuleb tal see lennukis meelde. Stjuuard hirnub kui põrguline, sest siukest pulli polevat tema veel kuulnud. Nojah - tavaliselt on ju piletid check-in'i tädi käes, kui pagas lindile läheb ja sellist vigurit lihtsalt ei saa tekkida. Arvab, et lootusetu juhtum - kui pagasit ühest lennukist teise viiakse, ei lasta reisijat mingil juhul sinna kottide kallale. Mingi värk sel stjuuardil siiski õnnestub korraldada, võtab maaga ühendust ja kuidagi need piletid kotist kätte saadakse. Hea onu. AV oleks muidu sitsinud nii kaua Kopenhagenis, kuni me ta kotiga Jüütimaal ära käime :)

Jeeeeee, üle tüki aja jälle päikest näha! Silm särab ja rõõm kohe naha vahel. Tuleb välja, et polegi vaja tuhandeid kilomeetreid lõunasse sõita päikese järele vaid hoopis kilomeetrijagu ülespoole.

Kopenhaagenis on hirmus kappamine, vähemalt 3 kilomeetrit mööda saale ja koridore. Alguses palju valesti ja siis natuke õigesti. Ka sise-jätkulennule minekul on tihe turvakontroll, peame pea nabani lahti riietuma. Närveerime kõvasti, sest aega on ülinapilt. RS-a kott on jäänud teisele poole röntgenimasinaid ... neiu hüüab sealt, et meil on iseteenindamine, fakk off, vot tema ei pane seda kotti lindile. Midagi .. RS jälle riidesse, läbi värava tagasi, kott lindile, riidest lahti, läbi värava, riidesse ... :) Jõuame lennukile 2 minutit enne märgitud väljumisaega.

Aalborgis on meil vastas Per, kellega saime tuttavaks juba Düsseldorfis ja kes käis meil külas Tallinnas. Ja kes meile nüüd kaks päeva ägedat demot teeb:)

Sõidame Aarsi, firma L. kontorisse, kus saame üksipulgilise demo nendetehtud süsteemist.
Ja kus sööme-joome end kõrvaauguni täis.
Ja siis veel õhtul eripeenes restoranis fjordi kaldal veel kord täis.
Fjord... noh jah, ei maksa ette kujutada mägesid-kaljusid nagu Norras. Asi näeb välja nagu Volga jõgi keset steppi, aga põhimõtteliselt ta fjord ikka on, lõikab Jüütimaa põhjaosa lausa lõunapoolsest äragi.
Ilm on väga tatine ja külmem kui kodus Eestis.


Hotell kuninglik, hiigelsuure toaga. Nii hull vast mitte, kui Ansipil Jaapanis. Et kui muidu mure, kas pagas lennujaamast hotelli jõuab, siis seal olevat olnud mure, kas pagasi oma hiigelapartemendist üles leiab.

---

Reede, 8. detsember 2006

Peri Renault'ga 200 kilti lõunasse. Suur auto, me kolm suurt mahume taha enamvähem ära, aga seljatoeke on selline, et peatugi täpselt abaluude kohal... Mõeldud väikeste kuubikukujuliste inimeste jaoks. Ja kindlasti mitte inimeste jaoks, kelle pea natuke valutab.

Kena logistikakeskus, mis varustab maailma suurima M-tähega firma restorane toiduainetega Taanis. Ja kus meie võõrustajate tarkvara kenasti toimib.
Kui on arvamus, et no palju seal M-s esinevaid asju ikka olla saab, siis ... sortimendis on üle 10 tuhande nimetuse.
Käime kõik laod läbi. Peaaegu, sügavkülmast hoiame veidi kõrvale :),
uurime täpselt, kuidas käib picking-packing-dispatching-delivering. Pilti ei tohi ainult kuskil teha.
Ja püüame mõistada, kas kõik see ilus ja sujuv asjaajamine tasub ära röögatut hinnanumbrit ... Kohalikud räägivad päris ausalt ja lahtiselt kõigest, aga kiidavad softi taevani. Nuh, ega Per meid muidu selle kliendi juurde poleks lohistanud.

Logistikakeskusest sõidame Veljesse, kus pakutakse veel üks tapvalt maitsev buffet'-lõuna. Soppamiseks aega ei jää. Peaaegu :)
Näeme kohalikku versiooni Merineitsist. Ei ole väga andersenimuinasjutulik :P

Ja siis pikk sõit tagasi põhja, lennuväljale. Kus meid kingitud vihmavarjudega lennukisse ei lasta. Üks abivalmis tädi mässib nad teibiga kokku ja saadab pagasisse. Kust me nad Tallinnas mõnevõrra räsituna ka kätte saame.
Kviitung antakse minu nimele ja nii vahvat tiitlit pole mul ühelgi dokumendil veel olnud. Nii et olen suhteliselt ainulaadne eksemplar :)
Hommikul õnnestus mul see vihmavari ka hotellituppa maha unustada, pole ju harjunud siukse toikaga koos elama. Check-out oli juba tehtud, aga neiu krõbistas mulle uue uksekaardi ja sain varju ikka kätte.

---

Igatahes kõvasti arutamist ja mõtlemist nüüd nähtu ja käegakatsutu üle...

Taustaks Rinneradio - Airo