teisipäev, 20. märts 2007

Must ja valge

Must ja valge, hää ja paha, tipp ja põhi, aus ja alatu, sügav ja labane, õnn ja häving ... natuke liiga palju teravaid kontraste ja vähe pooltoone minu jaoks kahe tunni sisse topitud.
Kahte oskarit ja ämbriga muid suuri auhindu muidugi igale filmile ei anta.
R'n'b fännidele soovitan väga soojalt. Ja Beyoncé on hea. Ja ilus. Nagu arvata oligi.
Dreamgirls ühesõnaga. Ühe ameerika sõnaga. Käisin Katiga vaatamas, talle väga meeldis, hea koolivaheajatäide. Mulle pakkusid äratundmisrõõmu Diana Ross (Beyoncé) ja The Supremes, Jackson Five koos pisikese kargleva Michaeliga. Filmis küll teiste nimede all, aga küllap nad tegijatel mõttes olid.
Meie superstaariks ronijad tuleks vägisi seda filmi ja Jennifer Hudsonit, American Idol'i finalisti, vaatama lohistada. Ehk kaob ära isu lolli mängida ja kasatshokki keerutada. Btw, Hudson teeb filmis selgelt vingemad laulud ja kõvema rolli, kui Beyoncé.
Aga see mu tass siin ei ole ei pooltäis ega pooltühi. Lihtsalt täiesti kohvitu.

1 kommentaar:

Kissu ütles ...

Oi iss, kui armas sinust! :) Katil oli kindlasti hea meel.
Rongaema komandeeringus...