pühapäev, 7. oktoober 2007

Belgia 2. päev



Kuidas mulle meeldivad siinsed hommikud. Ehk on asi ka selles, et siin ei pea kunagi tööasjadele mõtlema.
Meeldivad, kuigi on sama karjamaa akna taga, aga ta on iga kord erinevalt ilus.


Ikka on sama Mia esimesena ärkamas, aga ikka erinevalt tore ja armas.


Käisime Miaga rattaga sõitmas ja avastasime hiiglaslike maisimändide all ilusa värvilise elu.

Pärast veel jooksutrenn 50'. Njah, püüan päästa veel, mis päästa annab. Ega nüüd üle ka ei pinguta, aga iga päev peaks veidi tagakäppasid liigutama.



Pärastlõunal sõitsime Hornu'sse vanasse kaevanduskeskusse, kus nüüd moodsa kunsti muuseum.
Kunagi itaalia rasketel aegadel tuli sinna kaevandusse tööle tuhandeid töölisi. See kogukond on siiani säilinud ja kasvanudki, kuigi kaevandust seal enam ei ole.
Lahe pisimajade rida külg-külje kõrval, kujutan ette seda itaalia pere lärmi tagahoovides. Mis kujutan, nägin ja kuulsin ka, käisin ka tagahoovitänaval luusimas.












Muuseum oli põnev. Segamini vanad müürid ja võlvid ning ultramoodne kunst.
Lemmikeksponaatideks said üks riiul

ja maal Magav naine. Tükk aega andis istuda, vaadata ja mõistatada, kus on jalad, kus käed. Muudest osadest rääkimata. Pildistada seda ei lubatud, muidu uuriks veel praegugi.



See seal keskel ei ole ei kaevur ega muuseumieksponaat vaid meie Mia.
Seesama, kes siin Randveerude perepildil muuseumikeskuse sisehoovil. Kus Remi Rasmus Randveer on õigetpidi ja kõik ülejäänud tagurpidi.

Kui me oleksime musikaalsed võiksime bändi teha. Albumi kaanepilt on olemas.


Ja nagu iga filmi režissöör kipub oma filmis ikka kuskil kaadrisse ronima, vedelen minagi ühel pildil

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Osaa.. kas see on vaade aknast w?
Nagu piltpostkaart! See lausa miljonivaade ju...

Rene ütles ...

heee, selle vaate jaoks peab ikka aknast välja ronima.
no näeks aknast ka, kui hekki oleks auk õige koha peale tekkinud, aga torm räsis valed elupuud surnuks

Anonüümne ütles ...

Riiulist
Ma saan aru küll miks sulle see riiul meeldida võib. Või mislaadi sooja 'maal vanaema juures' tunde see tekitada võib. Minul aga ei ole kunagi maal vanaema olnud ja -kas seetõttu või siis just sellele vaatamata - koristaks ma selle alustuseks ära - raamatud ühele riiulile (suuruse järgi), purgid teisele :))
Ma usun, et psühholoogid saaks selle pildi ettenäitamisega mõnusalt erinevaid isiksuse kaardistusi teha :)

Kaanepildist
Lihtsalt super! Kõik on lahe. See, et on selline koht. Et oli idee pildistada. Et pildil on osa meie perest. Ja eriti see, et igaüks on oma avas seal nii enda moodi (no vaadake emmet näiteks!!!)
Ja vaata, selle bändiga on nii, et ega alati ei peagi muusikat tegema... Maailmas on küllalt edukaid bände, kes muusikalise loomingu pähe täiesti mõistetamatut kolinat või tümpsu edastavad. No me peame leidma lihtsalt mingi heli, mis meile mõistetav on (ümina grupp juba on, vilistajad ka) ja seda täie veendumusega erinevate koondnimede all 3minutiliste juppidena esitama hakkama. Minu arust on albumi kaanepilt täiesti põhjendatud põhjus ja alge (varemgi maja ümber valmisostetud prill-laua ehitatud, või pintsak uue nööbi ümber jms)