laupäev, 28. märts 2009

Tihastel külaline

Kes see koputab aknale?
Ei ole veel Vali-mind-mees,
on hoopis suur kirjurähn
rahn2

neljapäev, 26. märts 2009

Valgusmaalrite öö

Ühes kõledas ja tolmuses angaaris proffide juhendamisel valgusmaalimist harjutamas. Neli tundi ja kolm pilti,  kuidagimoodi. Kui ilusat ja korralikku tahta, peaks rohkem katsetama ja mängima.
Abivahenditeks igasugused käepärased valgustid (päevavalguslamp ehk ‘valgusmõõk’, tavalised hõõglambid, LED-taskulambid, välklambid), must kartong ja teip, värvilised kiled. Ning hulk elektrijuhtmeid - “matusebüroo poolt heakskiidetud elektripaigaldis”.
Auto pildistamisel oli minutise säri ajal tegevuses 6 inimest erinevate valgustitega, kordamööda, et keegi ise valgusesse ei jääks. Saaks üksi ka, aga säri peaks siis 10 korda pikem olema, et jõuaks valgusteid vahetada ja järjest ringi kablutada
auto
Stressitelefoni sai natuke valgustatud pisikese valguslauaga, kõrvalt punasesse kilesse keeratud LED-lambiga. Telefoni sisemise  valgustusega oli väike probleem, ekraan oli liiga hele, selleks sai ta musta kartongiga kaetud ja vaid 2 sekundiks lahti tehtud. Sedagi palju.
telefon
Juurvilju igal viisil ja suunal toruga valgustatud ja usinasti pilte klõpsitud. Laua alt ereda LED-lambiga ka, et planguvahed paistaksid
paprika_3
Väga huvitav ja põnev kogemus, suurimad tänud mõnusatele juhendajatele Kaupole ja Toomasele ning selle võimaluse kinkijatele! Öösel ei tulnud kohe undki, peas liikusid mõtted, mida ja kuidas võiks veel teha.

reede, 20. märts 2009

Hüvasti, kuum pirn

lambipirn
On otsustatud, et hõõglambid kaovad tasapisi käibelt. See, et asemele pakutavad nn “säästupirnid” on hinnalt kallid, vähevastupidavad, aeglase käivitumisega, halva valgusspektriga, mürgised ja üldse suurema “ökoloogilise jalajäljega”, on ilmselt minu tagashoidlik arvamus ja ei loe mõningase elektrienergia säästu kõrval.
(Pildi tegin ilma klaaskuplita pirnist – sai kinni püütud see sekundi murdosake, mille jooksul hõõgniit ära põleb)

pühapäev, 15. märts 2009

Ikka seal

Ei ole kohe isu meiemaa lörtsisest ja hallist kevadest pilti teha, kuigi väärset leiaks küll ja veel küll. Tulen ikka soojemate katalooniahetkede juurde tagasi.
Üks neljast pildist kokku pandud linnapanoraam, kahe hiireklõpsu kaugusel on sellest päris suur versioon
B4
Taevakraapija Miró muuseumi kõrval. Panin aparaadi selili maha ja 2 sekundise viitega pildistama, et ise kaadrist ära karata. Asemele tuli aga üks vilgas väike inimene võileivaga
obelisk
Üks mahe ja soe päikeseloojang Kolumbusega
  kolumbus
Koht, kuhu end kõrvetava päikese eest peita
sammashoov.2
Ja veel mõned näited Barcelona kreisivõitu tänavakunstist
niidirull

 Dc219









hammasrattad

pühapäev, 8. märts 2009

Barcelona. Neljas päev

Viimasel hommikul enne kojulendu sõitsin veel Parc Güell'i, jajah, järjekordne Gaudi-maailm, aga mulle meeldib sedasorti hullus. Metroo otseliiniga sain sinnakanti, edasi oli keerukam, kohalikud ei liialda just silditamisega. Õnneks märkasin pisikest viita, mis juhtis suurelt teelt kõrvale, siis ronisin seda mäge mööda pikalt üles, see oli mul teada, et kuskil üleval ta on. Suuremal osal tõusust on ka eskalaatorid
 eskalaator
Edasi läks lihtsa loogikaga - kui mingi teeharu hakkas minema allamäge või lõppes tupikuga, oli see vale tee. Kohale jõudsin, isegi veidi enne ametlikku avamist kell 10, nii et sai mõned pildid ilma inimesteta teha, veidi hiljem olid kõik nurgad ja nurgatagused põhiliselt jaapanlastega täidetud. Väga terav päike ja tugevad varjud olid nagunii parajaks pähkliks pildistamisel. Kahveldamisega sai mõnel pool veidi aidatud, pean tunnistama.
Güell oli see härra, kes Gaudi fantaasiad materiaalseks rahastas. 1900-1914 on algselt see park valmis tehtud.
Kogu park on mäe külje peal, mööda kaljuäärt läks ümber kogu pargi  käik nagu rangsajajalgse kõhualune
sammaskaik
Üleval terrassid, lahtiste väljakutena ...
sammashoov
... või tihedalt sammastega täidetuna. Lainurkobjektiiv, aga postid on tegelikult ka viltu
sambad.1
All "piparkoogimajakesed"
piparkoogimaja
piparkoogimaja2_all  
Ja keskel trepid, mõistlik, eksole
trepp_keskelt
Mõnus no-shopping reis läbi, nüüd tagasi Eestimaale, kust on rõõmsaid uudiseid - kõige tüütum lauluvõistlus on läbi saanud ja kergejõustikus on tulnud kaks Euroopa meistrikulda

laupäev, 7. märts 2009

Barcelona. Kolmas päev

Konverents sai lõpu.  Linnatiir tegi jalgadega peaaegu sama. Avastasin ka laenujalgrattad tänavatel, kuidas neid toru küljest lahti saab, oli aga mulle arusaamatus keeles kirjutatud. Vist telefoni abil. Kui homseks selgeks saan, proovin ära.
(Täiendus: need rattad, mis silma torkasid, on linnaelanikele, kätte saavad RFID-kiibiga kaardi abil. Jutt selle kohta siin. Nutikas värk)
La Ribera linnaosas on palju kitsaid tänavaid nagu Tallinna vanalinnas, ootamatult inimtühjad laupäeva kohta.
Ka sõiduteedel on talutav liiklus, linnas on nii palju tänavaid, et lihtsalt igaühele autosid ei jätku. Siin võiks autoga liigelda küll, ei märganud kuskil ummikuid ega närvilisust. Ilmselt on abiks ka hästi korraldatud linnatransport, eelkõige metroo. Alguses tundus veidi  keeruline, aga tegelikult on lihtne, loogiline, mugav ja kindel.
tanav_3
Kõiki loendamatuid kirikuid üles ei kavatse riputada, see, mille nimeks lihtsalt La Catedral, väärib tähelepanu pildiga eesriide pärast. Samasugune pildinipp on praegu kasutusel ka Tallinna Rotermanni kvartalis, kohe kino taga.
Tänane põhieesmärk on Barceloneta ja Port Vell.
Nii palju mastitikke ei olnud ka Le Havre'i sadamas
 mastimets
Päris mererannas on ameeriklanna Rebecca Horni Beached Boxes. Sobivalt kõver Barcelonale.
kovermaja
b_linnaplaanHuvitav, nii paljude kumerate ja kõverate vormidega linnas on lausa tüütult sirged ja korrapärased tänavad  - vaata näiteks Google Earth'i linnulennupilti siin kõrval ühest tänavavõrgu osast Barcelonas


 
Lausa suplejaid polnud näha, aga surfareid see-eest kümneid
 surf
Järgmine pooltund kulus rannapromenaadil eheda ja väga tasemel muusika seltsis
 band
Edasi Port Velli kaisid pidi
 allveelaev
Päike on juba mägede taha läinud
 jahid
Kolumbus näitab käega Ameerika poole
 kolumbus
Ja need kaared ning kumerused, igal pool - jalakäijate rippsild ...
 sild
... ja suur torukompositsioon, mille mõtet ega nime pole veel jõudnud välja otsida
 kover
Veel kord Montjuïc'i mäkke, et näha, kuidas sadam pimedas ja ülevalt välja paistab. Samad torukaared on ka sellel pildil kesksel kohal
sadam_ylevalt

reede, 6. märts 2009

Barcelona. Teine päev

Selles linnas tundub sürrealistlikuna see vasakpoolne torn
nainejalind
Paremal on aga Joan Miró viimane teos - Dona i Ocell (Naine ja lind).
Konverents ja 1to1-meetingud tänaseks peetud, lähen jälle retkele. Ostan 10x pileti, mis on mõnusalt soodne (7 euro kandis) ning sõidan metroo ja trammiga. Metroos on ootamatu, et pilet tuleb panna lugejasse ja siis minna väravast läbi paremalt poolt lugejat. Huvitavaks teeb asja see, et mõnes metroojaamas on asi vastupidi - pilet paremale ja ise vasakult.
Sõidan La Ramblale, vist kõige elavamale tänavale. Suur toiduturg, kus silma torkavad suured singikäntsakad
turuliha
Nii palju "kipskujusid" pole enne üheski linnas näinud
 kujud
La Rambla läbitud, sihin end Antoni Gaudi maja peale. Casa Battlo, kohalikud tunnevad seda ka kui Casa dels ossos (kondimaja) või Casa del drac (draakonite maja). Piletiga saab sisse ja pilditegemine on lubatud
gaudimajavaljast
Lennukat loovust on siin igas toas, igas nurgas
 gaudikamin
 gaudituba
Maja on 6-7 korruseline. Kahel pool treppi kogu maja läbiv aatrium
 gauditrepikoda
 gaudituba2
Korstnadki katusel on rõõmsa olemisega
 gaudikorsten
Igal ilusal asjal on ka teine pool. Oma esteetika selleski
teiselpool
Metrooga edasi, La Sagrada Familia juurde. Statiivi olen koju unustanud, ostan mõne euro eest sellise taskuväljaande, saan pimenevas õhtus pildid tehtud. Kõnnin veel pikalt ümber ehitise, paneb imestama ja imetlema küll. Gaudi jälle... muidugi. Ilmselt tema kõige ekstravagantsem asi. Millal valmis saab, ei tea keegi, alustati aga juba 1884
sagrada1.
 sagrada2
Edasi. Veidi metrooga ja siis piki Diagonaalavenüüd jala ühe maamärgi poole.
Ühe ümmarguste klaasakendega müüri taga on laste mänguväljak. Ega seegi  'normaalne' välja ei näe
lastevaljak
Ja siis linna suur ja värviline fallos - Torre Agbar, kus pesitseb linna veeameti peakontor
kurk
Tahaks veel minna mere äärde ja mäe otsa öist linna vaatama ja .. ja... aga jalapõhjad on 6-tunnisest seiklemisest ümmargused. Liipan esimese metroojaamani ja sõidan hotelli, Carrefourist väikesed snäkid ja kohalik õlu lohutuseks, konverentsi õhtusöögist jätsin end ilma. Süüa jõuab ikka, Gaudi, Miró ega Picasso ei jää iga päev ette.

neljapäev, 5. märts 2009

Barcelona

Lume käest mõneks päevaks ära, linna, kus just valminud mandariinid akna taga.
mandariinid
Tihe konverents algab homme, täna sai ringi hulgutud. Kuna elamine on Montjuïc'i linnaosas, siis sai muidugi sinna mäkke ronitud. La Sagrada Familia paistis juba kätte, sinna peab ligemale ka minema.
familia
Mäe teiselt küljelt paistis asjalik kraanaline vaade Vahemerele
B5
Päris mäe tipus on Castell de Montjuïc, kindlus, kus on relvamuuseum
loss_mae_otsas
Sürri kohtas igal sammul, olgu siis jüriarraklike pilvedena linna kohal
 B2
Miró elusuuruse portreena
miro
Või lihtsa raadiomasti näol olümpiastaadioni kõrval
Kusjuures kõige sürrimad asjad seisavad kindlasti veel ees. Loodan vahendada, mingil ajal siit ikka ära pääsen veel.
Sürr algas aga hotelli jõudmisega pihta - saan toa kaardi, nr 047, asjamees seletab kanges inglise keeles, et 'floor eight'. Lähen lifti, seal pole nupud reas, vaid kuidagi laialipaisatult, aga 6-st suuremat numbrit pole kuskil. Sõidan igaks juhuks neljandale, ei, seal on toad 401-460, käin ka kuuendal ära, ei, mingi teine lift kõrgemale ei vii. Sõidan alla tagasi, kurdan oma muret ühele vormis mehele, see räägib mulle veel hispaanialikumas inglise keeles, et 047 on "floor eight". Tirin ta lifti, et näidata et pole sellist korrust olemaski. Teel joonistab ta midagi oma pihku ja räägib "eight". No ma ju tean küll, milline 8 välja näeb, ei hakka kontrollimagi. Nuh, liftis ta siis ... vajutab nuppu "A". Nii et A, "ei" oli see, mida nad muu vadina sees ütlesid, mitte "eight".
Selle seina pildistamise keelas mingi turvamees mul miskipärast ära. Ta seletas ka pikalt, ma sain aru vaid sellest, et ta vist ei nõua mult tehtud pildi kustutamist. Hispaania keel on väga ilus keel, tahaks osata küll. Pealegi tundus selle mehe jutt hoopis katalaani keeles olevat, no üldse ühelegi sõnale ei saanud pihta.
sein