esmaspäev, 28. jaanuar 2008

Vaatenurgad



Inimesed näevad asju igaüks ise nurga alt. Ja siis peegeldavad seda omamoodi.
Mulle meeldib lugeda huvitavate inimeste peegeldusi. Lõpetasin just Jaan Krossi 'Kallite kaasteeliste' esimese osa. Põnev mitmes mõttes. Eelkõige muidugi sellepärast, et selle mehe ellu on nagu kogu eesti rahva eelmise sajandi jama kuidagi kokku surutud. Paneb hambaid kiristama lugedes kuidas ja kui lihtsalt sissetulnukad otsustasid, kes oli kes ja keda kuhu ning kauaks saata. Krossilt küsis keegi võimuesindaja Siberis, et olid siis süüdi või? - "Ei olnud!" - "Õige. Ilmselt ei olnud jah, sest said vaid 5 aastat. Muidu oleksid 10 või 25 saanud" ... Minu vanatädi Helmi saadeti Siberisse, sest ta elukaaslane oli nelipühilane. Meest kätte ei saanud, nimekirja täiteks kõlbas tema hästi. Tagasi tuli Jelenana ja kartliku ning alandlikuna, ega tema käest kahjuks ei kuulnud eriti midagi sealsest olemisest.
Nii huvitav oli teada saada Krossi varasemate novellide ja romaanide tegelaste prototüüpe, näha neid dokumentaalses, mitte ilukirjanduslikus ümbrises. Põnev oli lugeda ta jutte sündmustest, mida kirjeldasid mulle kunagi ka mu vanaema ja vanaisa. Kujutleda, et kindlasti nende teed kunagi Krossigagi ristusid, elasid nad ju vahepeal vaid mõnemajase vahega Kentmanni tänaval. Märtsipommitamisel sai Krossi maja otsa, mu vanavanemate korter oli ühes kahest majast, mis alles jäi. Mäletan vanaema juttu, kuidas paanikas juudipere oma Singeri masinat nööri otsas aknast alla lastes meie akna ära lõhkus, see oli siis ka kogu kahju sellest hirmast ööst. Need kaks puumaja olid veel hiljaaegu püsti, kuni suuremad ja koledamad asemele ehitati.
Teine osa, kuuekümnendatest praeguse poole, on loodetavasti veebruaris trükist tulemas, hirmus põnev, kuidas näivad mulle Krossi peegeldused sellest ajast, kus isegi sees oldud.

Praegu loen ühe oma lemmiknäitleja meenutusi - Jelena Mironova, kes sündis Inglismaal poolvene peres ja kellest hiljem sai Helen Mirren. Nii et peaaegu vastupidine nimestoori mu vanatädile. Hiljuti sai telekast üle vaadatud ta super Jane Tennison Prime Suspect'is, piinlik tunnistada, aga Oscari väärilist kuningannarolli pole veel näinudki. Tuleb ette ikka võtta.

Ja riiulis ootavad värskelt kätte toimetatud Panso päevikud. Peaaegu oleksin maha maganud, Apollos olid juba otsas, Raamatukoist sain, nüüd sealgi läbi. Nautisin kunagi väga ta "Portreid minus ja minu ümber', loodan nüüd veel paksemat elamust. Riiulipilt vähemalt lubab seda.

reede, 25. jaanuar 2008

Valgusmüra

Kui siia Kakumaale elama sai tuldud, oli üpris pime aeg. Mitte et öösel oleks kolinud, aga ööd olid lihtsalt pimedad. Nüüd on nii valge, et öösel liikudes pole vaja toas lampi süüdata.

Let The Moonlight In

Kõrged tänavavalgustuspostid ilmusid ühele poole maja juba aastate eest, nüüd on teisel pool nn 'noorteküla' valmimas ja ka seal säravad igasugused laternad ja lambid. Magamiseks on pimenduskardinad abiks. Muidu ei näe lakkeheidetud kellanäitugi.
Valgus teeb tunde ehk turvalisemaks, aga ega enam öösiti tähistaevast muud suurt ei erista kui kuud. Suure Vankri näeb vahel ära, Reha ka, Kooti peab aimama mälu järgi. Turvalisemaks ... meie tänaval viidi üks väravaavamise automaat minema just sel esimesel ööl, kui oli tänavavalgustus pandud. Kes siis viitsib pimedas nokitseda eksole. Mitteninalikäimisevalgustus võiks ju tänaval olla, aga selliste meetrikõrguste mõnusate postide otsas ehk.
Tegelikult niisama torisen, mõnus on valgus, eriti sellisel kaamoseajal. Fotokagagi hea valgusmänge püüda.
Sünnipäevakingiks oli üks lumine helevalge päev. Mille tänaöine vihm küll porimustaks hommikuks muutis.

pühapäev, 6. jaanuar 2008

Norah, Wong ja mustikakook. Kuusepraad ka

Sai suuresti ühte lemmiklauljat kinno vaatama mindud, aga tuli filmielamus.
Hiinlane Kar Wai Wong on teinud ameerika filmi My Blueberry Nights, mis ei ole liiga ameerika ega liiga hiina.
Loen põrmustavaid arvustusi, aga ei muuda oma arvamust, mulle meeldis see film. Pointless, loen... Võibolla sai see sinna ise juurde mõeldud, aga minu arust oli seal pointi kui palju. Kasvõi see piki teed tänavaületamise teema.
Jah, aeglane, aga oligi hea, sai aforismikogulikust tekstist (Kar Wai Wongi enda käsikiri) läbi närida, rahulikult kaasa mõelda.
Jah, näitlejana on Norah Jones amatöör, aga ta ei pannud Madonnat, oli selles minimalistlikus rollis väga hea, ei pingutanud ega mänginud üle. Teistel oli värve ja action'it küllaga, nii Rachel Weiszil kui Natalie Portmanil. Pretty-boy Jude Law on ikka hiigelkihvti murrakuga, ilmselt sünnipärane, Londoni eeslinnast. Mu lemmikkokk Jamie Oliver on lähedalt Essexist pärit, meenutab väga tema jutupruuki.
Muusika oli vist mõnus, Norah Jones'iltki muidugi paar lugu, aga hea filmi taustal ei pane seda niiväga tähele, peaks soundtracki üle kuulama.
Ja pilt ... iga kaader kui kunstiteos - milline valgus, kadreering, kompositsioon. Jah, võibolla liigseltki efektitsemist, liiga palju liighämarust, aga mulle meeldis. Nautisin. Kinosvaatamise film, definitely.
Mõni ettevõtlik inimene võiks välisukse juures mustikakooki müüa. Kõva minek oleks. Praeguse ilma puhul küll ilma jäätiseta, paluks.






Kolmekuningapäeval lõid meie kuusele hingekellad. Enamus okkaid viskas ta juba eile maha, seisis nagu kõrbend kass nurgas. Vett sai talle joomiseks ilmselt liiga harva pandud. See, et pontud paar korda jalga tõstsid, ei olnud ka toonusttõstev.
Kaminas ta hale lõpp, suitsuna taevas, sellegi surus saabunud madalrõhkkond vastu maad.

reede, 4. jaanuar 2008

Lumemöldrid

Lumemöldrid mölderdavad väsimatult värsket lund.

Snowmills

Tabasin nad Nõmme basseinide lähedalt.


  • käru-tädi puder
  • koerte keskkõrvapõletik
  • maksud monacos
  • i wish you a reggae christmas
  • vihm valgas
  • tuneesia hotellid
  • surnud punkt ja teine hingamine
jne jne...
Ehk siis otsi kuugliga mida tahad, ikka jõuad siia blogisse. Tunnen end makse optimeeriva jamaica kokk-veterinaarina. Mis jama ma siia küll kokku kirjutanud olen?
Ootamatult olen nüüd selle tarkuse võrra targem, et 'kärutädi pudruks' nimetavad mõned mulgiputru. Ei oska selle teadmisega praegu midagi pihta hakata, aga ehk kunagi hakkab sisse tooma.



Valmistumine suviseks triatlonihooajaks on alanud. Ratta selga -8 kraadiga ei tõmba hetkel, aga sel aastal on tehtud juba kaks jooksu ja üks ujumistrenn. Esialgu on uppumistunne. Õnneks ainult ujumise ajal.