reede, 25. jaanuar 2008

Valgusmüra

Kui siia Kakumaale elama sai tuldud, oli üpris pime aeg. Mitte et öösel oleks kolinud, aga ööd olid lihtsalt pimedad. Nüüd on nii valge, et öösel liikudes pole vaja toas lampi süüdata.

Let The Moonlight In

Kõrged tänavavalgustuspostid ilmusid ühele poole maja juba aastate eest, nüüd on teisel pool nn 'noorteküla' valmimas ja ka seal säravad igasugused laternad ja lambid. Magamiseks on pimenduskardinad abiks. Muidu ei näe lakkeheidetud kellanäitugi.
Valgus teeb tunde ehk turvalisemaks, aga ega enam öösiti tähistaevast muud suurt ei erista kui kuud. Suure Vankri näeb vahel ära, Reha ka, Kooti peab aimama mälu järgi. Turvalisemaks ... meie tänaval viidi üks väravaavamise automaat minema just sel esimesel ööl, kui oli tänavavalgustus pandud. Kes siis viitsib pimedas nokitseda eksole. Mitteninalikäimisevalgustus võiks ju tänaval olla, aga selliste meetrikõrguste mõnusate postide otsas ehk.
Tegelikult niisama torisen, mõnus on valgus, eriti sellisel kaamoseajal. Fotokagagi hea valgusmänge püüda.
Sünnipäevakingiks oli üks lumine helevalge päev. Mille tänaöine vihm küll porimustaks hommikuks muutis.

Kommentaare ei ole: