Väinjärve

Karikavõistluste V etapp Koeru lähedal Väinjärvel.
Ujumiseks vesi soojem, kui varasematel kordadel, tervelt 20 kraadi, aga sellevõrra koeram oli ilm, 14 kraadi, tuuline ja vihmane.
Murphy ütleb, et mis algab hästi, lõpeb halvasti. Mis algab halvasti, lõpeb täiesti võimatult.
Nii ongi.
Hoidsin viimase hetkeni riideid seljas, otsides, kellele neid ära anda ja unustasin seega ujumismütsi ja prillid. Nagunii olin ikka veel ilma kalipsota, nüüd siis külmetas veel ka pea ja ilma prillideta oli ka vastikult harjumatu. Kärss oli kärnas ja vesi külmand, lained, tuul, lihased kanged kui puupakud.
Rattasõidule pääsesin siiski oma klassis liidrina. Aga ...
8. kilomeetril oli mõnekümnemeetrine kruusalõik ja esikumm läks ...
Pauguga..
Kõik hommikul sisselöödud 9 atmosfääri jooksid hetkega nulli.
Hetkeks oli veel lootus, et mitte minul, aga ei, kaks ligidalolnut jätksid rõõmsalt sõitu, mina vantsisin aga 4 km tagasi, kuni üks politseibuss mu järve äärde ära viis.
Nojah, juhtub...
Järgmisel korral pistan ikka varukummi ka sadula alla. Nüüd kolmandaks jäänud mehest oleksin ka kummivahetusega ette jäänud.

Rõõmus uudis on see, et lõpuks jõudis ka mu Orca kalipso kohale. Nüüd veidi harjumist ja järgmisel, pikal Viitna etapil läheb käiku.