Saka Cliff

Neljapäeval ja reedel kaks päeva puhkust. Võibolla selle suve ainsad puhkusepäevad..
Eks siis tuleb sügisel Mammude juures suve pikendada, eksole :)


Ullaga Krissu-Meelise kingitud preemiareisel Saka spas. Ohh, tänud ette ja taha..
Oli hea lõõgastus küll, väga vajalik.

Puhkemaja on värske ja väga korralik, sellise mõnusa koduse teenindusega. Asja laiendatakse, kopsimine ja saagimine käis kogu aeg, ehitatakse basseinide maja.
Saka mõisamaja ise on armetus seisus, aga spa külastajad tassivad sinnakanti hoolega raha, küllap seegi kunagi korda saab.

Minu 'ärimehe pakett' koosnes küll ka eriskummalistest asjadest, kahtlustan ka Krissu humoorikat kätt :P
Aga nüüd on elus esimest korda käidud nii maniküüris, solaariumis kui ka selles kummalises energiakookonis.
Maniküüris sain endale lisaks hoolitsetud küüntele ka mingite parafiinikinnastega väga pehmed esikäpad. Vot nüüd enam labaseid kodutöid ei tee :P. Tuleb vist oma äri alustada, Siidikäpp & Co, ideid jagub.
Üldmassaaž kulus vägagi ära. Peale seda sai kerge jooksutrenn tehtud, pühapäeval krussikeeratud lihased on nüüd täitsa ok. Pärast jooksu jälle mõnus lõdvestus -pool tundi ägedas masseerivas mullivannis loksumist.

Restorani köök on super, julgeme soovitada küll, saab nii maitse- kui nägemiselamuse. proovitud supid ja praed olid äääääärmiselt maitsvad ja ka ääääääärmiselt kenasti kujundatud. Ja ka hinnad olid täiesti söödavad.

Kui end täiesti rihmaks olime tõmmanud, läksime Kohtla-Järvele õhtuks veini ja juustu-viinamarja tooma. Saime. Naela kummi ka, õigemini kruvi, tegi tigedaks küll.

Meeleleevenduseks sai siis Valastele ja Toila-Orusse sõidetud. 10 km Sakast Valastele ja sealt veel 10 Toilasse.

Valaste juga on küll eesti kõrgeim, aga suvisel ajal häbematult niru nire. Meeletult ilus maapinnakihtide paljastus on seal siiski alati nautida.
Eile sünnipäeval kuulsime, kuidas juubilari pika ja vaevalise lobitöö Valaste joa UNESCO maailmapärandi nimekirja saamiseks nullis DHL, kes ei saanud ettenähtud ajaga dokumente õigesse kohta toimetatud. Selleks korraks siis sedasi.

Aga Euroopa rahasid on sealkandis osavalt ja rohkelt kasutatud. Korras teed, ilusad vaateplatvormid, teed, infotahvlid.. See imeilus kant väärib seda.



Armas väike Toila sadam jõe suudmes, maaliliste kalapaatidega, mis nagu metsa sisse oleks peidetud.

Ilm oli ilus, päikseline, aga merel päris kõva tuul. Jänesed igatahes lippasid hoolega ;)





Pätsu suvelossi markeerib vaid muruplats. Kuulsa kaupmehe Jelissejevi poolt ehitatud 50-toalise 'detskij domiku', mille eesti ärimehed ära ostsid ja presidendile kinkisid, lagastasid kõigepealt vene väed, tekitasid sinna miinilao, mille siis sakslased koos domikuga pidulikult õhku lasid.
Terrass ja park on kenasti korda tehtud, vaade jõeorule ja merele on hingematvalt ilus.
Eesti ärimehed võiks nüüd uue raha kokku panna ja ka lossi taastada.

Teisel päeval veel viimased protseduurid ja siis väike matkarajaring Saka kaljudel, mererannas. Maiuspalaks ilus, aga väntsutav trepp kaldapealsele tagasi.
Ümberringi kaljud ja sõnajaladžungel.

Üleval aga kenasti korda tehtud ja konverentsikeskuseks muudetud endine venkude piirivalvekordon. Vapustava merevaatega nii katuselt kui iga korruse terrassilt.

Aitäh, kullakesed, meeldivate elamuste eest!