teisipäev, 26. september 2006

Belgia. 2. päev

Hommikul on tuba täismustpime nagu neegri kõhus. Välised aknarulood on ikka tõhusad.
Öösel kiusas sääks (üks mariaismidest, nagu elemant, lasteaia juures käimine jnejne). Aga see krdi sääks oli tüütu valus ja sügelemaajav küll. Tegelikult oli neid ilmselt mitu, nii pimedas pole ju võimalik neid loendada.
Kärbseid on siin ka, maakoht ikkagi. Nendega võideldakse igasugu meetoditega, isegi vanakooli kärbsepaber ripub. Aaaaa, kärbsepiits jäi ka eile ostmata, sest jällegi jäi sobiv prantsuskeelne sõna puudu.
Kellelgi kohalikul tuttaval pidi olema kärbsepiits, millel keskel auk ja selle ümber tekst: „Anna kärbsele võimalus” :))))
Täna leidsin Maril auguga kulbi – tuli kohe analoogia pähe :)
Igatahes seenesousti tõstmiseks ei olnud see maailma sobivaim kulp.


Hommikul kalpsasid heki juures pisikesed jänkupojad. Jube vahvad, vilkad kui kuklipöörased. Nagu fotokaga terrassiuksest välja läksin, olid kadunud. Passisin pea pool tundi, kaugelt, maksimum-zoomiga, korra veel vilksatasid, aga pildile ikkagi ei saanud.
Eiole mul Remo Savisaare kannatust, kes vahel pool ööd või päeva kõhuli niiskes põõsas külitab, objektiiv kikkis, et noore mägra peeru pildile saada…
(siinkohal tasuta reklaam mu lemmikfotoblogile: blog.moment.ee)

Pilt on virutatud Mari arhiivist, temal õnnestus vähemasti üks suurem ja aeglasem tüüp kaugelt pildile saada.




Mari prantsuse keele tundi ja mina Mari rattaga sõitma.

Uus koht, esialgu väga keerulisi marsruute katsetama ei hakanud, panin sirget teed pidi lihtsalt ‚sinna-ja-tagasi’.
Aga vahva oli seegi. Jõudsin välja kohta uhke ja pika nimega
Chaussée-Notre-Dame-Louvignies.
Tee ääres kasvas palju maisi. Kõrget – käega tippu ei ulatanud.


Igasugu elajaid oli ka. Paar jalgratturit,kes uljalt Salut! hüüdsid, üks jooksja, mitu traktoristi, kes ka mind nagu vana tuttavat tervitasid.


Vahvad kitsed, kellele oli kuhjatud nagu meie loomaaiaski kivihunnik keset karjamaad.

… ja siis veel paar poliitikut plakatitel.

Selle Moulini valiksin mina küll linnapeaks. Nii vahva napoleonikübargi peas.

Btw, kõik, kellele seda pilti olen näidanud, arvavad, et siin on minu käsi mängus. Ei ole, AUSÕNA. Esiteks olen liiga pelglik sattumaks rahvusvahelisse poliitilisse skandaali :)
Ja teiseks ei oleks mulle nii vahvat mõtet kohe pähe tulnud :P


Paljudes koduaedades kasvab siin selline ülidekoratiivne kõrkjapuhmas.
Täpselt ei ole veel aru saanud, kas seal on ka mingi veesilm all või on ta nõus tavalises mullas nii ilusaks kasvama.

Kommentaare ei ole: