Selles linnas tundub sürrealistlikuna see vasakpoolne torn
Paremal on aga Joan Miró viimane teos - Dona i Ocell (Naine ja lind).
Konverents ja 1to1-meetingud tänaseks peetud, lähen jälle retkele. Ostan 10x pileti, mis on mõnusalt soodne (7 euro kandis) ning sõidan metroo ja trammiga. Metroos on ootamatu, et pilet tuleb panna lugejasse ja siis minna väravast läbi paremalt poolt lugejat. Huvitavaks teeb asja see, et mõnes metroojaamas on asi vastupidi - pilet paremale ja ise vasakult.
Sõidan La Ramblale, vist kõige elavamale tänavale. Suur toiduturg, kus silma torkavad suured singikäntsakad
Nii palju "kipskujusid" pole enne üheski linnas näinud
La Rambla läbitud, sihin end Antoni Gaudi maja peale. Casa Battlo, kohalikud tunnevad seda ka kui Casa dels ossos (kondimaja) või Casa del drac (draakonite maja). Piletiga saab sisse ja pilditegemine on lubatud
Lennukat loovust on siin igas toas, igas nurgas
Maja on 6-7 korruseline. Kahel pool treppi kogu maja läbiv aatrium
Korstnadki katusel on rõõmsa olemisega
Igal ilusal asjal on ka teine pool. Oma esteetika selleski
Metrooga edasi, La Sagrada Familia juurde. Statiivi olen koju unustanud, ostan mõne euro eest sellise taskuväljaande, saan pimenevas õhtus pildid tehtud. Kõnnin veel pikalt ümber ehitise, paneb imestama ja imetlema küll. Gaudi jälle... muidugi. Ilmselt tema kõige ekstravagantsem asi. Millal valmis saab, ei tea keegi, alustati aga juba 1884
.
Edasi. Veidi metrooga ja siis piki Diagonaalavenüüd jala ühe maamärgi poole.
Ühe ümmarguste klaasakendega müüri taga on laste mänguväljak. Ega seegi 'normaalne' välja ei näe
Ja siis linna suur ja värviline fallos - Torre Agbar, kus pesitseb linna veeameti peakontor
1 kommentaar:
Gaudi kohta on Discoveris näitab vahest üht ütlemata toredat filmi. Räägib, kuidas ta seda kondimaja ja kirikut ehitas ning mis teda inspireeris. Kuidas ta oma elu viimased aatad käis iga päev kiriku ehitust vaatamas.
Postita kommentaar