Lume käest mõneks päevaks ära, linna, kus just valminud mandariinid akna taga.
Tihe konverents algab homme, täna sai ringi hulgutud. Kuna elamine on Montjuïc'i linnaosas, siis sai muidugi sinna mäkke ronitud. La Sagrada Familia paistis juba kätte, sinna peab ligemale ka minema.
Mäe teiselt küljelt paistis asjalik kraanaline vaade Vahemerele
Päris mäe tipus on Castell de Montjuïc, kindlus, kus on relvamuuseum
Sürri kohtas igal sammul, olgu siis jüriarraklike pilvedena linna kohal
Või lihtsa raadiomasti näol olümpiastaadioni kõrval
Kusjuures kõige sürrimad asjad seisavad kindlasti veel ees. Loodan vahendada, mingil ajal siit ikka ära pääsen veel.
Sürr algas aga hotelli jõudmisega pihta - saan toa kaardi, nr 047, asjamees seletab kanges inglise keeles, et 'floor eight'. Lähen lifti, seal pole nupud reas, vaid kuidagi laialipaisatult, aga 6-st suuremat numbrit pole kuskil. Sõidan igaks juhuks neljandale, ei, seal on toad 401-460, käin ka kuuendal ära, ei, mingi teine lift kõrgemale ei vii. Sõidan alla tagasi, kurdan oma muret ühele vormis mehele, see räägib mulle veel hispaanialikumas inglise keeles, et 047 on "floor eight". Tirin ta lifti, et näidata et pole sellist korrust olemaski. Teel joonistab ta midagi oma pihku ja räägib "eight". No ma ju tean küll, milline 8 välja näeb, ei hakka kontrollimagi. Nuh, liftis ta siis ... vajutab nuppu "A". Nii et A, "ei" oli see, mida nad muu vadina sees ütlesid, mitte "eight".
Selle seina pildistamise keelas mingi turvamees mul miskipärast ära. Ta seletas ka pikalt, ma sain aru vaid sellest, et ta vist ei nõua mult tehtud pildi kustutamist. Hispaania keel on väga ilus keel, tahaks osata küll. Pealegi tundus selle mehe jutt hoopis katalaani keeles olevat, no üldse ühelegi sõnale ei saanud pihta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar