Kurgjärve on ilus nagu alati, olgu siis suvel või talvel. Pilt siin küll Väikjärvest, Kurgjärv on künka taga.
Haanjast pühapäeva hommikul Valka. Triatloni sprint - 750 m ujumist, 20 km ratast, 5 km jooksu.
Ujumine ikka niru. Et kalipso kaelus ei suruks kõrile, üritasin Mari soovituse kohaselt triatlonisti stiili - pea rohkem üleval, aga see on nii harjumatu, peagi vajuvad siis keha ja jalad alla ning jalgade töö kannatab. Kroolis olid hingamisraskused tugevamad kui Mellistes, ujusin vist enamuse distantsist selili. Aeg tuli siiski veidi parem kui eelmisel aastal ja põhikonkurente võitsin. Aga kombe tuleb ümber ehitada, midagi pole teha. Ainuüksi ta peale vaatamisest hakkab kõris pitsitama.
Rattasõit oli alguses rakse, jalad ujumisest kanged, aga sujus iga kilomeetriga paremini. Tuulessõit polnud seekord lubatud, aga jaksasin üksigi veidi aega 40-st kiirust hoida, väiksel laskumisel muidugi enamgi. Ongi arusaamatu, kuidas sel aastal aeg viletsam tuli. Või sai siis tuules sõita, ei mäleta nagu. SV on mu tavaliselt poolel rattadistantsil kätte saanud, seekord pääsesin jooksmagi enne teda.
Kõva pressimine rattal maksis siiski kerge säärekrambiga kätte, esimene jooksuring oli kaunis nüri. Siis sai aga jalg korda ja kuigi kõhus oli jälle kehv tunne, jaksasin lõpu päris kenasti pingutada. Aeg sama, mis eelmisel aastal.
Võistluse korraldajaks oli koduklubi Stamina. Koos Eesti karikasarjaga oli ka DeLoitte'i rahvatriatloni etapp. Jõukohane kõigile, oli valida kahe stardi vahel, kus erineva pikkusega distantsid. Urmo ise tegi isegi mõlemad kaasa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar