Island. Strokkur ja muud imeasjad

Täna Reykjavikist eemal, kaheksatunnine sõit mööda Islandit. Mõte ära vaadata põhiatraktsioonid - piimajõed ja pudrumäed. Või mis iganes ette satub, ühesõnaga.
Esimene oli kohe linnaserval - mahajäetud IKEA hiigelhoone. Ei läinud halvasti neil, vastupidi, kolisid uude ja suuremasse.

Võiks võtta jõepileti ja minna lõhet püüdma. 3000 EUR 8 tundi. Jah, kolm tuhat. Eurot. Aga Eric Clapton ja prints Charles just käisid.
Forell on puhta prügikala - 100 euro eest saab terve hooajapileti. Aga kala söövad islandlased muidugi kõvasti, 40 kilo aastas iga väiksemagi nina kohta.

Hea, et keegi räägib, kes, kus ja miks. Endal on piinlik, et enne sõitu ei jõudnud midagi Islandist täpsemalt lugeda. Standardteadmised vaid - Björki on kuulatud, Laxnessi on loetud, pildil liustikke ja geisreid nähtud, Islandi riiklik eestisõbralikkus tuntud.
Nüüd sai ka Laxnessi maja nähtud. Muuseum, ilus vanaaegne Rolls Royce ukse ees.

Maa on karm, aga inimesed sõbralikud (1 mõrv aastas, 2007. aasta oma on juba ära tehtud ) ja viljakad (Islandi naised Türgi järel 2. kohal).

Þingvellir.

Aastal 930 asutati seal saare AlÞing, mis on Euroopa vanim siiani tegutsev parlament. Selline vabaõhuvärk- pildil on näha - seal kus on lipp, sellel platookesel kogunes valitud seltskond ja hääletas riigiasju. Allpool kogunes muud rahvast, kes sai siis kohe nn 'Riigi Teataja' kaudu infot.

Need veidrad tähed, jah? Islenska on lähedaseim fääri keelele, norrakad saavad ka midagi pihta, aga üldiselt kaunis eripärane asi.
Mujal tundmatud tähed on þ (þorn), mida hääldatakse nagu inglise helitut th-i (näiteks thin). Ja ð (edh) nagu inglise heliline th (näiteks this) - Islandi ametlikus nimetuses Lýðveldið Ísland.

Þingvellir asub joonel, kus kaks maakera katteplaati - Ameerika ja Euraasia oma -teineteisest tohutu kiirusega lahku löövad - umbes 2 cm aastas. Seda on tõesti palju ja mis sealt vahest kõik välja võib tulla, on ettearvamatu. Praegugi on see kant eriskummalise välimusega, vaata kasvõi juuresolevaid pilte, nagu muinasjutumaa. Sügavad kanjonid, kummaline katkine või kortsus maapind, eemal järve taga lausa suitsusambad. Põrgulik ..

Teed on karmid, enamusele neist on kaardil märgitud juurde tähis 4x4, ehk siis Smardiga pole sinna asja, pigem sedatüüpi erivarustusega monstrumitega. Ja jeepe on seal tõesti isegi rohkem kui Eestis :P

Teede ääres on vaatamist igal silmapilgul. Eelkõige kõrvulukustavalt ilus loodus, mäed, liustikud neil, aga ka omapärane islandlik arhitektuur.
Ainsad põlisasukasloomad on rebased. Kohalik mets on aga selline, et rebase turi paistab igatahes kaugele välja.
Muid loomi on sinna ikka ka toodud. Eelkõige lambaid. Keda ka igal moel menetletuna igas söögikohas menüüs näha on. Jah, ka mereandide restoranis. Ja kelle villast igasuguseid pehmeid ja veidi karusemaid asju tehakse.

Mäed ei ole väga kõrged, aga neil õnnestub tihti pilved ära rääkida ja tipud neisse peita, nii et jääb suursugune pamiiri mulje.

Aasta keskmine temperatuur on +5 kraadi, nii et päris täpselt nagu meie koduses külmkapis. Väga suuri kõikumisi siiski pole, suvel harva üle +10, talvel harva alla -10. Aga inimeste eluiga on pikk, Euroopa kõrgeim. Eks külmkapis säilivadki asjad ju paremini. Lahutuvus on samas äärmiselt kõrge. Inimesed elavad ju nii vanaks, ei viitsi nii pikalt koos elada.


Gullfoss
ehk Kuldne Kosk Hvítá jõel. Võimas vaatepilt, vägev helitaust. Ta ei ole Islandi kõrgeim, kaugeltki mitte, aga kuuldavasti ilusaim oma kolmetasandilise kaskaadiga. Langev vesi tekitab udu, lausa vihma, mis alumisele platoole ronijaile pähe ja objektiividele sajab.
Allalangenud vesi voolab edasi sügavas-sügavas kanjonis.
Siin väike fotokaga tehtud hädine videoke ka:


Geysir

see nüüdseks impotentne geiser on andnud nime kõikidele maailma geisritele. Vaikselt puhub auru veel, aga korralikku purset enam pole oodata.


Samas kõrval on aga Strokkur, mis paneb hea vurtsu tavaliselt umbes iga 8 minuti tagant. Nõme on seda fotokasse püüda, just siis, kui kui väsid ootamast ja fotoka alla lased, ta purskab. Ja kui siis vaatad kella ja plaanid oodata enamvähem 8 minutit, paneb ta järgmise litaka 3 minuti pärast.
Ja kui siis lõpuks ära ootad, osutub ta hiljem poolenisti kaadrist väljas olevaks, napid paar sekundit ju seda pilti püsib.Videolõiguke on siiski olemas:

Vesi on muidugi väga kuum, Strokkuri all 270 kraadi, jahedas õhus küll jahtub kiiresti, aga igal aastal oskab hulk inimesi end päris korralikult ära põletada.

Liustikele ehk jökullidele kahjuks ei roninud, ei jõua ju kõike ühe päevaga.

Islandil on umbes 30 aktiivset vulkaani, tuntuim neist Hekla, aga kõige tegusam on Laki - 35 km pikk lõhe maa sees, kust kogu pikkuses aegajalt mõnda sahmakat võib oodata. Peale nende aktiivsete on veel umbes 200 rahulikumat tulemäge. Me pidime esmaspäeval kindlalt tööle, mitte põletushaavu ravima minema, nii et käisime ühes täitsa maharahunenud kohas, nägi välja nagu Kaali meteoriidikraater, selle vahega, et mürts ei tulnud sinna mitte ülevalt vaid alt. Panoraampildil on liitekohadefekt küljes, aga noh, võtame seda nagu oleks see pilt mul tükk aega taskus kokkumurtuna olnud :P

Selliseid pisemaid maalilisi kosekesi on seal vist igal jõel iga natukese aja tagant. Selle nimi on Faxi.


Õhtul sõidame veel Keflaviki suunas maa edelanurka. Eriliselt sürr maapind.

Ja läbi laavakivisse näritud käigu









jõuame hoopis kummalisse paika - Blue Lagooni. Kindlasti üks veidramaid veekogusid üldse maa peal. Müstiliselt sinist värvi kuuma ja väga soolase veega järv.
Vesi 35-40 kraadi, põhjas musta värvi laavaliiv, kaldakividel ladestunud valge sool. Pildid on suht öised. Nii öö, kui seal üldse olla sai, pigem oli asi väga pilvises taevas.
Järve serval olid kastikesed valge kipsitaolise möksiga, mida kõik endale näo peale määrisid. Pidavat veel ilusamaks tegema kui oled. Sai laenutada pisikesi haamrikesi juhuks, kui seda möginat õigel ajal maha ei taibanud pesta ;) Tegelikult on see vist kvartsmuda, kui ma nüüd õigesti mäletan.
Võib lasta endale kuumast kosest vett pähe (või riideid seljast... kahjuks polnud sellist õiget paparazzikätt, et momendile jaole saada :P)
Hingematva lõhnaga aurusaun on laavakoopas.
Pärast kõike seda kuuma-, muda- ja soolaelamust ei ole kahju teha endale välja elu kalleim õlu - o,33-ne purgikesekene 500 islandi krooni. No kas ei ole tahtmine mitte 5-ga vaid 50-ga jagada :)


Öösel veel üks argentiina stiilis vägev söömaaeg, kolmetunnine uni ja siis lennukisse ja sooja kodumaa poole. Imelik jah, tavaliselt võtab reisilt tulles vastu kontrastelt külm Tallinn, seekord siis vastupidi. Mingi tehniline rike Reykjavikis jättis meid Stockholmis Tallinna lennukist maha. Nii et kojusõidule läks ajavahega kokku 13 tundi. Ei olegi nii pisike see Euroopa.

Tagasi tahaks küll, väga palju imepärast jäi nägemata.
Vaalad jäid vaatamata. Sadamast viivad pisikesed laevad merele ja hinna sisse on garanteeritud vaala nägemine. Kui vähegi silmad lahti hoiad. No 90%-se tõenäosusega. Kui ei näe, saad uue sõidu tasuta.
Ja kivi üle polaarjoone viskamata. Vähemalt sain teada, et pebble tähendab inglise keeli merekivi. Kuidas see prantsuse keeles oligi? Igal reisil on ikka nende merekividega mingi kamm :)