Tallinnast välja sõites sadas veel vihma, aga varsti peale Vetlat metsa pöörates tervitas käänaku tagant päike. Just nii nagu lapsed joonistavad, kiired ja naeratav suu. Selle erinevusega, et päris päikesel ulatuvad kiired maani välja:
Kakerdaja kandis on mitu matkarada, üks neist laudteena üle raba, lugematutest laugastest ja älvedest mööda
Jõhvikal on järgmiseks hooajaks värsked lehed juba valmis tehtud
Keset raba on suur Kakerdi järv. Laudteed mööd tagasi tulles kohtasin binoklitega linnuuurijaid. Ainult linde polnud, mitte ühtegi. Muidu pidi seal järvel hanede vahepeatuspaik olema, aga soe soome sügis pole neid veel lõuna poole ajanud.
Rabataimed on nirud ja alandlikud
Teine matkarada viib kalajärvedeni. Nimed on sellised. Väike Kalajärv:
Ja Suur Kalajärv. Sel hallpeal on jõud otsa saanud
Tagasiteel möödus must Jägala jõgi koos Vetla hüdroelektrijaama paisuga
1 kommentaar:
Kui nüüd tõlgendada eestikeelset väljendit, "omadega rabas", siis mul poleks midagi selle vastu, kui vaatan neid pilte.
Päikesepai pilt on nii kaval, meelitab sind käänaku taha :)
Ja ma arvan ,et see mänd on kindlasti naine, imetleb end järvepeeglist.
Järjekordne kummardus fotograafile nägemise ja vahendamise eest!
Postita kommentaar