laupäev, 4. oktoober 2008

Kakerdaja

Tallinnast välja sõites sadas veel vihma, aga varsti peale Vetlat metsa pöörates tervitas käänaku tagant päike. Just nii nagu lapsed joonistavad, kiired ja naeratav suu. Selle erinevusega, et päris päikesel ulatuvad kiired maani välja:

tee


Kakerdaja kandis on mitu matkarada, üks neist laudteena üle raba, lugematutest laugastest ja älvedest mööda
 laudtee
Jõhvikal on järgmiseks hooajaks värsked lehed juba valmis tehtud
 DSC_0583

 

Keset raba on suur Kakerdi järv. Laudteed mööd tagasi tulles kohtasin binoklitega linnuuurijaid. Ainult linde polnud, mitte ühtegi. Muidu pidi seal järvel hanede vahepeatuspaik olema, aga soe soome sügis pole neid veel lõuna poole ajanud.

kakerdaja_jarv  

Rabataimed on nirud ja alandlikud 

DSC_0614

konks

Teine matkarada viib kalajärvedeni. Nimed on sellised. Väike Kalajärv:

DSC_0667

Ja Suur Kalajärv.  Sel hallpeal on jõud otsa saanud

Tagasiteel  möödus must Jägala jõgi koos Vetla hüdroelektrijaama paisuga

2 kommentaari:

tiiauspaikka ütles ...

Kui nüüd tõlgendada eestikeelset väljendit, "omadega rabas", siis mul poleks midagi selle vastu, kui vaatan neid pilte.
Päikesepai pilt on nii kaval, meelitab sind käänaku taha :)
Ja ma arvan ,et see mänd on kindlasti naine, imetleb end järvepeeglist.

Järjekordne kummardus fotograafile nägemise ja vahendamise eest!

P6rgukiz ütles ...

Oh, see viimane pilt on nii kunstiline :)
Tegelt on luiged ja haned läinud. Meie järvel kisasid nad pikka aega, aga oma 5 päeva on vaikus juba majas... Hea, aga samas ka natuke kurb.