Suur kuu teeb küll õue valgeks, aga maa on must.Või noh, kohati lausa suviselt roheline.
Ebatsuuga, mis pidi 30-meetriseks kasvama, on viimase kolme aastaga kosunud umbes 3 millimeetrit. Ongi hea, kulub vähem küünlaid.
Aga need jõulud teeb eriliselt helgeks üllatus, suur üllatus, millest Mari ise ka siin räägib ja siin täpsustab.
Minule sadas see kaela umbes nii: istun koosolekul, huvitav arutelu ... helistab Meelis, et kas saan korraks õue tulla...mhhh, ja nüüd kohe just siis... okkei, lippan kohutava kiirusega alla... Meelist pole näha kuskil... üks paar jookseb väravast läbi maja poole, imelikud sellised... Meelist pole näha, nalja tegi või, jõulud on tulemas, mitte 1. aprill... huvitav, kes need jooksevad, tea, kas tunnen ka?... Meelist ikka pole ... ohjah, on tuttavad jooksjad jah... pagan, no kus ta siis on, kiire ju mul ... kle tõesti tean neid lippajaid .. OHHHHHH... Mari ja Rando!!! ... ei saa ju olla ... ei pidanud ju tulema Eestisse sel aastal.. uhh, jalust nõrgaks ... kallikalli!
Jõulud pole üldse mustad!Hea, et me ei üritanud sel aastal neile üllatust teha ja Belgiasse ootamatult külla sõita :)
Ilusaid jõuluüllatusi kõigile!
Öösel salamisi soki sisse, päeval pläraki peo peale või õhtul hardalt hinge.
Koleüllatust tahtis teha üks teine CRV, kes Haabersti ringil mulle tagant sisse kõmatas. Temal nina puhta kortsus nagu sharpeil, minu autol ei tundunud esmapilgul midagi viga olevat, kärukonks vaid kõver. Hiljem olen avastanud, et tagaluuk on ikkagi mõlgine, klaasipuhastaja on sorakil nagu linnutiib ja enda kaelasooned on järsust tõmbest valusad. Ahh, tühised asjad ... kõige hea ja ilusa taga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar