Jah, ilma naljata. Esmaspäevane orienteerumissprint oli Veskimetsas, loomaaia territooriumil. Teisest punktist kolmandasse, elevandiaia nurga juurde joostes, kalpsasid mu kõrval lõbusad kängurud. Jäin neile kiiruses mõnevõrra alla, tuleb tunnistada.
Valmistusin jooksuks pargitänavatel, läksin tavaliste jooksususside ja paljaste säärtega. Loomaaias on siiski ka uskumatut võsa, kõrget heina, kraave ja muid üllatusi. Ning ... nõgeseid. Eriliselt karmide kommetega, kiskjanõgeseid, loomaaiale iseloomulikke, eksole. Kaks päeva on jalad kihelenud, üks peaaegu magamata öö ka vahepeal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar