reede, 11. mai 2007

Firma 90

Juubelipidustused nagu ikka. Kõrvad said kõlavaid kõnesid ja kõht kõike muud.
Ülemises saalis sai müriseva muusika taustal tantsida. Ja süüa. Ja alumises mõnusa salongimuusika taustal istuda ja juttu rääkida. Ja jälle süüa. Sai rohkelt riietatud modelle vaadata. Ja jälle süüa.
Emotsionaalseim pilt oli silme ees siiski koduteel:


Enne pidu sai ikka metsas orienteerumas ka käidud, Saustinõmmel. Hirmus kiire õhtuüritusele ja hooaja esimene veidi tehnilisem rada viisid tõsiste eksirännakuteni. Sarja liidrikoht kukub kolinal ajalukku. Teiste blogisid lugedes tundub, et ma polnud ainus uitaja. Ainult meie klassis olid peaaegu kõik peale minu ilmeksimatud :P
Ühte legendiga 'oja algus' punkti sai otsitud kõva kümme minutit. Paras suur seltskond ragistas seal võsas, keegi ei leidnud. Avaldasin arvamust, et ehk see oja lihtsalt pole veel alanud, tuleme sügisel tagasi.
Joosta jaksasin küll, järgmise punkti sain kõikse kiiremini kätte. Siis tuli tunne, et minu jaoks tuleks leiutada staadioniorienteerumine. Kontrollpunktidega 100, 200 ja 300 märgi juures. Hästi suurte tähistega.

5 kommentaari:

vaatan ütles ...

ot, kas modelle oli rohkelt või olid nad rohkelt riietatud?

r. ütles ...

modelle oli parasjagu, riietust oli mõõdutundetult palju.
kõige napim riietus oli hoopiski noorhärral, kes vist eelmise sajandi lihunikku kujutas - pikad rippuvad vuntsid, pikk põll ja pikk kirves.
müüjannade riietus läbi aegade on kaunis konservatiivne olnud. tulevikuvisioon oli siiski üpris paljulubav :)
ja liibuv.

Mari ütles ...

Ma käin siin vahepeal seda pilti vaatamas - niiii ilus on.

r. ütles ...

aitäh, Mammu! ma arvan, et sa saad aru ka, kuskohas see tehtud on.
Kui sa nüüd just seda saustinõmmepilti ei mõelnud :P

Mari ütles ...

Ic, ma olen päris palju orienteerumiskaarte näinud - põnevaid, keerukaid, valge laiguga jne. aga mitte kunagi elus ei ole ma ühtegi ILUSAT orienteerumiskaarti kohanud. Kui kunagi saad kuskilt mõne, siis näita mulle ka.